Mida teha töötajal, kui töösuhtes esineb tööandjapoolset sõimamist, karjumist või isegi ähvardamist? Töötaja leiab, et pole sellist käitumist ära teeninud.

Töövägivald puudutab nii töötajaid kui ka tööandjaid, sest ohvriks võivad langeda mõlema poole esindajad. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi on tööandjal kohustus tagada töötaja tervisele ohutud töötingimused, kaasaarvatud töötaja vaimsele tervisele ohutu töökeskkond. Samas peab töötaja järgima töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Töötaja ja tööandja peavad täitma oma kohustusi vastastikku lojaalselt, riivamata teise poole õigusi, tehes seda hea tava kohaselt, viisakalt käitudes.

Mis siis teha töötajal, kes on sattunud töövägivalla ohvriks? Kui ettevõttes on valitud töötajate usaldusisik või töökeskkonnavolinik, siis tuleks oma mure temale ära rääkida. Kui võimalust, võib pöörduda ka juhtkonna poole, näiteks tegevjuhi või juhatuse liikme poole. Juhul kui suulisest jutuajamisest pole abi, on soovitav teha pöördumine kirjalikult või e-posti teel. Töötajal on võimalus nõu ja abi saamiseks pöörduda töökohajärgse tööinspektsiooni poole.

Töölepingu seadus näeb ette võimaluse tööleping erakorraliselt üles öelda, kui tööandja on töötajat ebaväärikalt kohelnud või ähvardanud sellega. Oluline on märkida, et erakorralisel töölepingu ülesütlemisel võib tööandja sellega mitte nõustuda ja vaidlustada ülesütlemisavalduse töövaidlusorganis. Siin tekib töötajal kohe vajadus tõendada tööandjapoolset ebaväärikat käitumist ja siis on hea, kui selle tõenduseks on esitada kirjalikke (e-post) tõendeid või tunnistajate ütlusi toimunu kohta. Vastasel korral jääb vaid sõna sõna vastu ja erinevate ütluste korral ei leiagi toimunu kinnitust.