Reede, 20. august on taasiseseisvumispäev, mis on riigipüha ja puhkepäev (pühade ja tähtpäevade seadus § 2 p 8).
Töölepingu seaduse § 53 reguleerib, et tööandjal on kohustus lühendada tööpäeva uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra.
Pühade ja tähtpäevade seaduse § 1 ja § 2 leiame, et eeltoodud pühad on 2021. aastal:
- 24. veebruar – Eesti Vabariigi aastapäev,
- 23. juuni – võidupüha,
- 24. detsember – jõululaupäev ja
- 1. jaanuar 2022 – uusaasta.
Eeltoodust tulenevalt on 2021. aastal tööandjal kohustus tööpäeva lühendada kolme tunni võrra:
- 23. veebruaril,
- 22. juunil,
- 23. detsembril,
- 31. detsembril.
Kehtivatest seadustest tulenevalt EI OLE 19. augustil tööpäeva lühendamine seadusest tulenev kohustus.
Küll aga ei keela ükski seadus tööandjal oma töötajatele rakendada tööpäeva lühendamist kui tööandjapoolset soodustust. Seadus sätestab minimaalsed õigused-kohustused ning tööandjal on alati õigus pakkuda oma töötajatele täiendavaid soodustusi.
Võimaldades ettevõtte siseselt töötajatele lühendatud tööpäeva, tasub tööandjal meeles pidada, et sellise võimaluse rakendamisel tuleb kohelda kõiki töötajaid võrdselt. Kui tööandja soovib soodustust rakendada enam kui üks kord, peaks selle kirja panema töökorralduse reeglitesse.
NB! Kui tööaeg langeb riigipühale, siis maksab tööandja töö eest kahekordset tasu (TLS § 45 lg 2).
Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et riigipühal töötamine hüvitatakse täiendava vaba aja andmisega (TLS § 45 lg 3).
Kui töötaja tööpäev algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühal ja lõpeb tavalisel tööpäeval, siis riigipühal töötatud tunnid kuuluvad hüvitamisele täiendavalt. Tavalisele tööpäevale jäävad töötunnid aga tasustatakse tavapäraselt.
