Jõuluaeg on käes ja paljud ootavad juba pühi, et saaks pikemalt töömõtetest eemal olla. Olenevalt ettevõtte tegevusalast soovivad paljud tööandjad, nähes kasvavaid müüginumbreid, et kõik töötajad oleksid ka riigipühadel tööl. Teised samas võimaldavad töötajatel jõuludel tööst eemal olla kuni kaks nädalat. Meeli Miidla-Vanatalu Tööinspektsioonist selgitas KUKU Raadio saates “Tööminutid” jõulupuhkusega seonduvaid küsimusi.
“Töölepinguseadus otseselt küll jõulupuhkust ei reguleeri, aga annab võimaluse tööandjal ja töötajal omavahel kokkuleppe sõlmida, kuidas seda aega tasustatakse – kas töötaja kasutab ära oma põhipuhkuse või tööandja võimaldab omal kulul töötajal lihtsalt kaks nädalat tööst eemal olla,” rääkis Miidla-Vanatalu. “Näiteks on võimalik, et juba töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku, et töötajatel ongi kollektiivpuhkus – kaks nädalat suvel ja kaks nädalat talvel. Kui töötaja on sellest juba töölepingu sõlmimisel teadlik, siis on tal olnud võimalus otsustada, kas ta tahab sellistel tingimustel töötada. Kui töötaja on sellega nõus olnud, siis saab tööandja ka edaspidi sellele rõhuda, et töötaja on eelnevatel aastatel nõus olnud ja ka sel aastal kasutatakse jõulupuhkust n-ö põhipuhkuse arvelt.”
Samas tuletas ta meelde, et töölepinguseadus nimetab ka rea neid töötajaid, kellel on õigus puhata just neile sobival ajal. Seda näiteks kuni seitsmeaastast last kasvatavatel vanematel (nii emal kui isal) ja naisel vahetult enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust. Nemad võivad nõuda puhkust endale sobival ajal, olenemata ka eelnimetatud kokkuleppest või sellest, et ettevõttes on nn kollektiivpuhkus.
“Tööandja saab mõjutada töötajate puhkuse aega ainult kuni 31. märtsini koostatud puhkuste ajakavaga. Kui puhkuste ajakava koostatud ei ole, võib töötaja jääda puhkusele talle sobival ajal, teatades sellest tööandjale ette vähemalt kaks nädalat. See aga tähendab, et kui tööandja tahtis ka parimat ja ütles, et meil tuleb jõulupuhkus kaks nädalat, aga seda puhkuste ajakavas ei määranud, tuleb tal arvestada võimalusega, et töötaja võib keelduda puhkusest ja nõuab sel perioodil tööd,” selgitas Miidla-Vanatalu.
“Tavaliselt on puhkusest keeldumise põhjuseks kaks asjaolu. Esiteks, kui töötaja on juba selle kalendriaasta ehk 2015. aasta puhkuse ära kasutanud ja ta ei soovi 2016. aasta puhkuse arvelt puhkusel olla. Teine põhjus on rahaline – puhkuse tasu arvutatakse keskmise töötasu alusel ja töötaja sissetulek sel perioodil võib langeda, mis on ka sageli põhjuseks, miks töötaja keeldub puhkusest. Muidugi on ka kolmas ja väga inimlik põhjus – on neid inimesi, kes ei taha pühade ajal üksi olla ja tööl olemine annab neile võimaluse olla seltskonnas ehk olla eemal ka oma eraelulistest muremõtetest,” kirjeldas Tööinspektsiooni spetsialist, miks töötajad neile pakutavast puhkusest keelduda võivad.
Kui töötajad keelduvad tööandja pakutavast jõulupuhkusest, on tööandjal kaks valikut – kas võimaldada siiski töötamist, nii nagu töötaja nõudnud on, või maksta töötamiseks valmis olevale töötajale, kellele tööandja tööd ei võimalda, keskmist töötasu töölepinguseaduse paragrahv 35 alusel.
