Igal ettevõttel tuleb hiljemalt esimese kvartali lõpuks ehk 31. märtsiks koostada ja töötajatele teatavaks teha jooksva aasta puhkusegraafik. Kuid miks seda üldse teha tuleb?

Ühelt poolt on see töölepingu seaduse § 69 lg 2 tulenev nõue, aga teiselt poolt aitab see oluliselt lihtsustada ettevõtte tööde planeerimist.

Töölepingu seaduse § 55 näeb ette, et igal töötajal on aastas õigus 28 kalendripäeva pikkusele põhipuhkusele, millest vähemalt üks osa peab kestma 14 järjestikust kalendripäeva. Juhul kui töötaja on liitunud ettevõttega poole aasta pealt, on tal õigus saada põhipuhkust proportsionaalselt tööl oldud ajaga. Lisaks põhipuhkusele on veel erinevad lisapuhkused, mida töötajad saavad kasutada: näiteks õppepuhkus, lapsepuhkus, isapuhkus, osalise või puuduva töövõimega töötaja puhkus.

Seega, vältimaks olukorda, kus kõik töötajad tahavad puhkusele minna samal ajal, on mõistlik aasta alguses koostada puhkusegraafik.

Mida tuleb ettevõttel silmas pidada puhkusegraafiku koostamisel?

Puhkusegraafik tuleb koostada töötaja soove arvesse võttes. Sealjuures tuleb tööandjal silmas pidada töötajaid, kel on töölepingu seaduse § 69 lg 7 järgi õigus saada puhkust endale sobival ajal:

Puhkusegraafikusse tuleks kirja panna kõigi töötajate (sh nende töötajate, kel kehtib veel katseaeg) jooksva aasta ettenähtud puhkusepäevad. Samuti eelmise aasta puhkusejäägid. Lisaks sellele on hea, kui töötajad oskavad võimalusel graafikusse panna ka oma lisapuhkuse päevad.

Graafiku koostamine annab tööandjale võimaluse veenduda, et sama tööd tegevate töötajate puhkused ei kattuks. Samuti annab graafiku koostamine tööandjale piisavalt aega, et vajadusel määrata puhkuse perioodiks töötajale asendaja. Juhtkonna poolt kinnitatud puhkusegraafiku kinnitavad töötajad hiljemalt 31. märtsiks oma allkirjaga.

Puhkusegraafiku muutmine ja puhkused väljaspool graafikut

Sageli tuleb ette olukordi, kus töötaja ei saa või ei soovi (näiteks isiklikel põhjustel) graafikus kirjas oleval ajal puhkusele minna. Mõnikord võib tulla ette ka vastupidist, kus tööandja ei saa töötajale puhkust pakkuda ettenähtud ajal (näiteks on just tulnud eriti suur tellimus, mis peab olema tähtaegselt täidetud). Sellistes olukordades saab alati vastavalt töötaja ja tööandja kokkuleppele puhkusegraafikut muuta.

Samuti võib puhkusegraafikut jooksvalt täiendada. Näiteks kui ettevõttesse tuleb uus töötaja, saab ka tema puhkusesoovid graafikusse lisada. Kui ettevõte ei soovi puhkusegraafikut jooksvalt uute töötajate pärast uuendada, võimaldatakse uutele töötajatele puhkus puhkusevalduse põhjal, mis on esitatud vähemalt 14 kalendripäeva ette.

Kohustus esitada puhkuseavaldus 14 kalendripäeva enne puhkust kehtib ka juhul, kui ettevõte ei ole puhkusegraafikut koostanud või graafikus on jäänud mõni puhkus märkimata.

Küll aga ei kehti 14 kalendripäevane etteteatamise aeg aasta esimeses kvartalis, kui puhkusegraafik on alles koostamisel ning pole veel kinnitatud. Sel ajal saab töötaja (v.a töötajad, kel on õigus puhata endale sobival ajal) minna puhkusele üksnes tööandja nõusolekul.

Millal on kasulik, et töötajad puhkaks?

Tööandja jaoks on kindlasti kasulik, kui kõik töötajad kasutavad oma saadaolevad puhkusepäevad aasta jooksul ära ning jagavad puhkused omavahel ühtlaselt aasta peale ära, mitte ei puhka kõik korraga ühes kuus. Ühelt poolt on see ettevõttele kasulik, kuna aasta lõpus ei teki aruannetesse liiga suurt puhkusereservi. Teiselt poolt saab ettevõte puhanud ja värsked töötajad, mis tagab omakorda kvaliteetsema töö.

Millal on töötajal kasulik puhata?

Töötaja jaoks jaguneb puhkuse planeerimisel kasulikkus kaheks:

• kasulikkus ajalises mõttes ja
• kasulikkus rahalises mõttes.

Need töötajad, kes soovivad võimalikult kaua järjest puhata, peaksid planeerima oma puhkuse perioodi, kuhu jääb ka mõni riigipüha. Kuna riigipüha päevad ei lähe puhkusepäevade arvestusse, siis nende päevade võrra puhkus pikeneb. Kokku on Eestis ametlikult 12 riigipüha, millest enamik on kindlatel kuupäevadel, kuid on ka nn liikuvad pühad.

Töötajad, kelle eesmärk on saada võimalikult suur puhkusetasu (kehtib ainult neile, kes saavad muutuva suurusega töötasu: näiteks saavad lisaks põhitasule ka erinevaid boonuseid või töötavad tunnitasu alusel), peaksid oma puhkuse planeerima perioodi, mille puhkusetasu arvestusse (puhkusetasu arvutatakse keskmise töötasu järgi ehk eelnenud kuue kuu töötasu põhjal) läheksid sisse ka saadud lisatasud. Samuti on muutuva suurusega töötasu korral rahaliselt kasulik puhata terve nädal ehk esmaspäevast pühapäevani, kuna puhkusetasu arvutatakse ka nädalavahetuse päevade eest.

Viimane soovitus on jälgida tööpäevade arvu kuus. Mida rohkem on kuus tööpäevi, seda kasulikum on sel kuul puhata, kuna siis on nn ühe tööpäeva väärtus palgas kõige väiksem. Seega kaotab töötaja sel kuul puhkusel viibides kõige vähem.

Kokkuvõttes peaks muutuva suurusega töötasu saajal olema 2020. aastal rahalises mõttes kõige kasulikum puhata juulis (23 tööpäeva) vähemalt seitse päeva järjest (nii et nädalavahetuse päevad sisse jäävad). Seda eeldusel, et perioodil jaanuar-juuni on saadud ka lisatasusid.

Nagu varem mainitud, kehtib see kõik muutuva töötasuga töötajate kohta. Kui töötaja saab fikseeritud kuupalka, siis tema puhkusetasu arvutatakse kuupalga säilitamise meetodil ehk ta saab puhkusetasuks sama palju raha, nagu ta oleks sel perioodil töötades saanud.

^{Esmaavaldamise aeg 10.01.2018}