Esmaspäeval, 1. mail, mil tähistame kevadpüha, on see päev riigipüha ja puhkepäev.
Tulenevalt töölepingu seaduse §-st 53 kohustub tööandja lühendama kolme tunni võrra uusaastale, Eesti vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva.
Reedel, 28. aprillil või pühapäeval, 30, aprillil on tööpäeva lühendamine tööandjale vabatahtlik, seadusest tulenevat kohustust selleks ei ole.
Kui tööandja oma majandustegevusest tulenevalt on kehtestanud töötajale tööajakava, mille alusel töötatakse riigipühal, siis peab tööandja selle töötegijale ka täiendavalt hüvitama, kui maksab riigipühal töötamise eest kahekordset töötasu (TLS § 45 lg 2). Kokkuleppel töötajaga võib riigipühal töötamise hüvitada ka tasulise vaba ajaga (TLS § 45 lg 3).
Olenemata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuu- või tunnitasuna, kas töötatakse tavapärase või summeeritud tööaja arvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu. Kui riigipühal töötamisega tekivad ületunnid (näiteks oleks isikul see olnud vaba päev, aga kokkuleppel tööandjaga nõustus töötaja töötama lisaks ka riigipühal), tuleb ka tehtud ületunnid hüvitada. Hüvitamine toimub kas ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega (TLS § 44 lg 6) või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt (TLS § 44 lg 7).
Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb kahekordselt tasustada just riigipühal tehtavad tunnid, ülejäänud töötunnid tasustatakse tavalises korras. Seega, sama vahetuse töötundide eest, mis langevad riigipühale eelnevale või järgnevale päevale, lisatasu maksma ei pea.
