• Töölepingu sõlmimiseks alaealisega tuleb tööandjal küsida alaealise ja tema vanema nõusolekut.
• Tööandjal on kohustus teha 10 tööpäeva enne 7–12aastase tööle asumist töötamise registrisse kanne.
• Alla 7-aastastel lastel on töötamine töölepingu seaduse alusel keelatud.

Alaealise töölevõtmine

Tööandja ei pea taotlema tööinspektsioonilt luba alla 13-aastase noore tööle võtmiseks, kuid tööandjal on kohustus teha kümme tööpäeva enne 7–12aastase tööle asumist töötamise registrisse vastav kanne.

See erineb oluliselt täiskasvanu või juba 13-aastaseks saanud töötajast, kelle võib registrisse kanda ka tööle asumise päeval. Tööandjal on alaealise töötajaga (ehk alla 18aastase töötajaga) töölepingu sõlmimisel vajalik küsida tema seadusliku esindaja nõusolekut.

7–12-aastase lapse töölevõtmisel tuleb kümme tööpäeva enne alaealise tööle asumist sisestada Tööinspektsiooni iseteeninduses alljärgnevad andmed:

• alaealise seadusliku esindaja nõusolek;
• alaealise töötingimused, sh töö tegemise koht ja töökohustused;
• andmed koolikohustuslikkuse kohta.

Kindlasti tasuks juurde lisada kontaktisik, kellega inspektor saaks vajadusel ühendust võtta – see muudab menetluse sujuvamaks.

Töötamise registrit haldab maksu-ja tolliamet, kes edastab andmed registreeritud alaealise kohta tööinspektsioonile. Tööinspektor kontrollib kümne tööpäeva jooksul, et tegemist poleks keelatud tööga ning alaealise töötingimused oleksid kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega. Inspektor võib tööandja esindajaga ühendust võtta ning küsida täiendavat informatsiooni. Kahtluse korral on inspektoril õigus tööandjalt küsida:

• alaealise kontaktandmeid, et veenduda alaealise soovis tööle asuda;
• alaealise seadusliku esindaja kontaktandmeid, et veenduda nõusoleku andmises;
• alaealise sünniaega ja vanust ning andmeid koolikohustuslikkuse kohta;
• samuti töötingimuste selgitust, sh andmeid töösuhte kestuse, tööaja, töötasu, töökoha, tööülesannete, tööga seotud riskide ning alaealise ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõude kohta. Ohutuses veendumiseks võib inspektor küsida tööandja käest töökeskkonna riskianalüüsi ning koostatud ohutusjuhendeid.

Pärast kümne tööpäeva möödumist, kui inspektor pole ühendust võtnud ega keelduvat otsust teatavaks teinud, saab eeldada, et inspektor on nõusoleku andnud ja lapse võib tööle lubada.

Nõusolek töölepingu sõlmimiseks alaealisega

	Töölepingu sõlmimiseks vajalik seadusliku esindaja nõusolek (TLS § 8 lg 9)	Töölepingu sõlmimiseks vajalik tööinspektori nõusolek (TLS § 8 lg 6)
7-12-aastane	JAH	JAH
13-17-aastane	JAH	EI

Töölepingu sõlmimiseks alaealisega tuleb tööandjal küsida alaealise ja tema vanema nõusolekut. Vanem võib oma nõusoleku anda nii suuliselt kui ka kirjalikult, samuti on lubatud anda nõusolek tagantjärele ehk pärast noore tööle asumist. Koolikohustuslik noor võib seaduses toodud piiranguid arvestades töötada nii koolikohustuse täitmise ajal kui koolivaheajal. Vanem ei tohi nõusolekut anda koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Iga koolivaheaja all peetakse silmas eraldi nii suve-, talve-, sügis- kui kevadvaheaega.

7-12-aastase lapse tööle võtmise kohta peab tööandja sisestama tööinspektsiooni iseteeninduses andmed alaealise seadusliku esindaja nõusoleku, alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste ning koolikohustuslikkuse kohta. Tööinspektsioon soovitab menetluse sujuvuse huvides lisada ka tööandjapoolse kontaktisiku andmed, kellega inspektor saaks vajadusel (andmete täpsustamiseks) ühendust võtta.

Andmed registreeritud alaealise kohta jõuavad maksu- ja tolliametilt tööinspektsiooni, mille järel tööinspektor kümne tööpäeva jooksul kontrollib, et tegemist poleks keelatud tööga ning et alaealise töötingimused oleksid kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega. Inspektoril on õigus võtta tööandja esindajaga ühendust ning küsida täiendavat informatsiooni (sh kirjalikult). Kui kümme tööpäeva möödub ning inspektor pole tööandjaga ühendust võtnud ega keelduvat otsust teatavaks teinud, saab eeldada, et inspektor on nõusoleku andnud ja lapse võib tööle lubada.

Kas lapsega saab sõlmida käsunduslepingu?

Tööinspektsiooni praktika näitab, et kuigi lapsega sõlmitud leping pealkirjastatakse kui käsundusleping ning ka tööregistrisse tehakse kanne kui muu võlaõigusliku lepingu alusel töötamine, siis lepingu olemuse lähemal uurimisel selgub, et tegemist on klassikalise töölepingulise suhtega. See tähendab, et tööle asunud laps või noor allub üheselt mõistetavalt ta tööle lubanud täiskasvanu juhtimisele ja kontrollile. Ja üldjuhul see ju teisiti olla ei saagi, sest noorel inimesel ei ole varasemat töökogemust, puuduvad konkreetse ülesande tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Seega ei saa ta ka iseseisvalt teenust osutada ehk käsunduslepingut täita.

Nii käsundusleping kui tööleping on juriidiliselt võlaõiguslikud kokkulepped, kus üks pool kohustub teise poole heaks midagi tegema. Tööleping on seejuures veel ka sisuliselt käsunduslepingu alaliik, mis on reguleeritud eriseadusega, et kaitsta töö tegijat, kes ei ole väärtuse loomisel oma otsustuses päris vaba. Kõigile võlaõiguslikele suhetele kehtivad eraõiguse üldpõhimõtted, mis on Eestis reguleeritud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. See seadus määrab muuhulgas ära, mis vanusest alates on inimene piiramatu teovõimega ning mis ajani vastutavad tema eest näiteks lapsevanemad ehk noor ise on alles piiratud teovõimega. Piiratud teovõime tähendab muuhulgas piirangut ka tehingu tegemise õigusele ehk iseseisvale lepingu sõlmimisele. Seetõttu peabki alla 18-aastase noore lepingu heaks kiitma lapsevanem või muu tema seaduslik esindaja.

Kui töölepingu puhul on selge, et töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile ning tööandja lojaalsuskohustus töötaja suhtes kätkeb muuhulgas selles, et tööandja on kohustatud töötajat õpetama ja koolitama, siis käsundi täitmisel on eeldused teised.

Võlaõigusseadus eeldab, et käsundi täitja on oma valdkonna professionaal, kes osutab teenust ja täidab lepingut isiklikult ehk on sisuliselt nagu ettevõtja.

Praktikas esineb küll olukordi, kus ka alaealisega on käsunduslepingu sõlmimine võimalik. Näiteks 16-aastane muusik, kes tuleb oma instrumendiga esinema. Miks mitte? Arvata võib, et sellises olukorras ei oskagi teda esinema palganud käsundiandja noort talenti kuidagi suunata ehk tema võimaldab talle ainult aja ja koha kus esineda ning maksab raha või ei maksa sedagi, kui nii on kokku lepitud ehk esinemisvõimalus ise ongi juba tasu.

Tasuta teenuse osutamine käsunduslepingu alusel on ka täiesti võimalik. Töösuhete puhul eeldab seadus aga alati tasu maksmist.

Kuid suurem osa tööinspektori külastuse käigus esitatud alaealistega sõlmitud kirjalikest kokkulepetest on sisu poolest täiesti tavalised töölepingud ehk neis on näidatud

1. konkreetsed tööülesanded, sh näiteks ka tööde maht (nt minimaalne marjade kogus, mille päeva jooksul korjama peab);
2. kindel töö tegemise aeg;
3. tasu tehtud tööde eest.

Asjaolude täpsustamisel on sageli selgunud, et tegelikult on konkreetne inimene, kes õpetab noort, kuidas seda tööd teha, annab talle jooksvalt suuniseid, annab ka töövahendid ja näiteks isikukaitsevahendid (töökindad) ja ka kontrollib, kuidas töö tehtud sai. Selliste tingimuste puhul ei saa kuidagi rääkida käsundi- või töövõtulepingust. Tegemist on kõige klassikalisema töösuhtega ehk töölepinguga. Isegi kui kirjalikult midagi sõlmitud ei ole.

Suuliste kokkulepete puhul tasub veel lisaks teada, et töölepingu seadus eeldab alati töösuhet, kui tehakse sellist tööd, mille puhul tavaliselt makstakse ka tasu ehk tegemist on esmase eeldusega, millest tööinspektor otsuseid tehes lähtub. Järelevalvemenetluse või väärteomenetluse raames võib tööinspektor lepingu olemust hinnata ja ka ümber hinnata, kui poolte vahel on sõlmitud muu võlaõiguslik kokkulepe.

Alla 7-aastaste laste töötamine

Alla 7-aastastel lastel on töötamine töölepingu seaduse alusel keelatud. Kui aga soovitakse kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevusse kaasata alla 7-aastast last, soovitavad tööinspektsioon ja sotsiaalministeerium ettevõtjal või muul tellijal sõlmida kirjaliku kokkuleppe lapsevanemaga või lapse eestkostjaga, milles vanem kinnitab, et laps soovib projektis osaleda.

Oluline on tagada lapse heaolu

Lapsevanemal või last kasvataval isikul on esmane vastutus tagada lapse heaolu ja õiguste kaitse. Enne sellise kokkuleppe sõlmimist peavad vanem ja last projekti sooviv ettevõtja mõtlema eelkõige lapse huvidele ja tagama, et osalemine oleks lapsele kerge ja ohutu. See tähendab, et tuleb analüüsida, kas projekt, millesse soovitakse last kaasata, sobib konkreetsele lapsele, arvestades lapse vanust, küpsust, võimeid, huvisid ja muid asjaolusid. Siin saab kaasa aidata ettevõtja, kes selgitab projekti sisu ning aitab lapsevanemal mõelda lapse heaolule projektis osalemise ajal. Oluline on, et lapsele selgitatakse projektis osalemisega seonduvat vastavalt tema arengutasemele. Sealhulgas tuleb selgitada mida temalt oodatakse ja mida projektis osalemine tähendab (nt, et laps teeb teatud aegadel teatud tegevusi vms), et laps ise saaks vastavalt oma arengutasemele aru temale seatud ootustest ja sooviks projektis osaleda.

Laps võib projektist igal ajal loobuda

Kokkuleppes peaks olema kirjas lapse õigus saada projektis osalemise eest tasu. Saadav tasu on mõeldud lapsele¹. Samuti võib kokkuleppes olla lapsevanaema kohustus laps õigel ajal näiteks proovidesse või esinemisele kohale tuua. Soovitame ka kokku leppida, millised on lapsevanema või ettevõtja projektis osalemisest loobumise tagajärjed.

Tuleb arvestada, et alla 7-aastasel lapsel on igal ajal õigus keelduda projektis osalemisest. Lapse loobumisega ei tohiks lapsevanemale kaasneda leppetrahvi maksmise kohustust ega muid sanktsioone. Lapse loobumise korral on sõltuvalt asjaoludest võimalik vähendada kokkulepitud tasu vastavalt enne loobumist tehtud töö mahule või ka tasu maksmisest loobuda. Samas on võimalik kokku leppida sanktsioonides, kui lapse projektis osalemisest loobumine või kohale ilmumata jätmine on tingitud sellest, et vanem ei too last ilma põhjuseta kohale.

Kokkuvõtteks

Juhul, kui soovite alla 7-aastast last kaasata mõnda projekti, soovitame järgida alljärgnevaid suuniseid:

• pidada silmas, et last tohib kaasata ainult kergesse kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevusse;
• selgitada esmalt välja lapse huvid ja soovid ning seada need esikohale;
• pidada silmas, et plaanitud tegevus on lapse kehalisi ja vaimseid võimeid arvesse võttes sobiv ega ohusta tema kõlblust² ning on tema vanust arvestades sobivalt mänguline;
• sõlmida alla 7-aastase lapse vanemaga kokkulepe, kuidas last kaasatakse;
• registreerida projektis osalemise kokkulepe töötamise registris (töötamise registri mõistes muu võlaõiguslik kokkulepe) ning märkida lisaväljale, et kaasatud on alla 7-aastane laps;
• mõelda läbi tegevusega kaasnevad võimalikud ohud ning anda lapsele ja lapsevanemale ohutuks tegutsemiseks vajalikud juhised ning ennetavalt leida potentsiaalsed asendajad juhuks, kui laps ei saa või ei taha enam projektis osaleda;
• pidada silmas, et kokkulepe lapsevanemaga saab olla lapse õigeaegseks kohaletoomiseks proovidesse või projekti toimumise ajaks ning sellega ei saa kaasneda kohustus sundida last projektis kaasa tegema;
• lapsele peab jääma võimalus soovi korral igal ajal projektis osalemisest loobuda ning lapsevanemale ei tohiks loobumise korral kaasneda sanktsioone (näiteks leppetrahv, mis rakendub lapse loobumise korral);
• tagada, et projektis lapsega vahetult kokku puutuvatel inimestel ei ole keelatud lastega töötada³;
• tagada, et kõik töötajad jt inimesed, kes lapsega projekti käigus kokku puutuvad, kohtlevad last lapsesõbralikult, arvestades lapse vanust jm eripärasid, hoidudes last survestamast ning ennetades lapse väärkohtlemist.

---

¹ Vastava summa peab lapsevanem kulutama kas lapse ülalpidamise katteks või paigutama heaperemehelikke põhimõtteid järgides lapsele tulevikuks. Lapse varahoolduse sätted, millega peab vanem lapse vara haldamisel arvestama, on toodud perekonnaseaduses.

² Plaanitud tegevus ei tohi ohustada lapse kõlblust – tegevus ei tohi sisaldada näiteks kokkupuudet tubaka, alkoholi, muude meelemürkidega ega olla vastuolus ühiskonnas valitsevate eetika ja moraali normidega.

³ Lastekaitseseaduse kohaselt ei tohi lapsega töötada s.o oma töös või kutsetegevuses lapsega vahetult kokku puutuda isik, keda on karistatud või kellele on kohaldatud sundravi lastekaitseseaduse §-s 20 nimetatud süütegude eest.

Sobiv töö alaealistele

Milline on sobiv töö?

• Enne tööleasumist kaalu korralikult läbi, milline töö ja töötingimused sulle paremini sobivad.
• Kas tahaksid teha sellist tööd, mille kõrvalt jõuad ka õppimisega tegeleda, või käia mõnda aega ainult tööl?
• Valikute langetamisel vaata alustuseks endale otsa ja mõtle kriitiliselt, millised on sinu tugevad ja nõrgad küljed.
• Kas oled valmis tegema tööd, kus tuleb aeg-ajalt nii füüsiliselt kui ka vaimselt pingutada või kus töö võib muutuda üksluiseks ja seda peab valdavalt tegema üksinda?
• Kas tahad töötada kindlatel nädalapäevadel või graafiku alusel?
• Kas sulle meeldib teha tööd ühes kindlas kohas või sõidaksid meelsamini eri paikadesse?

Noore töötaja meelespea

• Enne tööleasumist kontrolli, kas tegu on usaldusväärse tööpakkujaga (ettevõttega)! Otsi informatsiooni äriregistrist, krediidiinfost ja maksu- ja tolliametist.
• Vali töö, mis sulle meeldib ja sobib!
• Julge küsida ja läbirääkimisi pidada!
• Kui miski jääb arusaamatuks või tekib veel küsimusi, siis pea nõu ka oma vanematega.
• Sõlmi kokkulepped kirjalikult!
• Eelista töölepingut ning tea oma õigusi ja kohustusi!
• Ära jäta õppimist unarusse!

Tööd tehakse reeglina töölepingu alusel, kuid selleks võib sõlmida ka töövõtulepingu või käsunduslepingu. Töö tegemiseks sõlmitavad lepingud on järgnevad:

TÖÖLEPING

• sõlmitakse töötamiseks pikema aja vältel;
• see on üldjuhul tähtajatu;
• tööandja korraldab ja kontrollib tööülesannete täitmist;
• töö eest makstakse töötasu vähemalt üks kord kuus;
• ette on nähtud iga-aastane tasuline puhkus;
• kehtestatud on töötervishoiu ja tööohutuse nõuded.

TÖÖVÕTULEPING

• on teenuse osutamise leping;
• sõlmitakse tavaliselt siis, kui lepitakse kokku mingi asja valmistamises või selle muutmises või teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse saavutamises (nt korteri remontimine);
• töövõtuleping on tähtajaline.

KÄSUNDUSLEPING

• on teenuse osutamise leping
• sobib siis, kui lepitakse kokku konkreetse ülesande täitmine (nt loengu pidamine).

Lisalugemist:
Tööleping vs. käsundusleping
Tööleping vs. töövõtuleping

TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE

• Töölepingust tulenevad õigused ja kohustused.
• Aruta töölepingu olulised tingimused läbi enne lepingu sõlmimist!
• Lepingus lepitakse kokku, mis on töötasu, töö tegemise koht, tööaeg ja -ülesanded.
• Võib kokku leppida ka muudes tingimustes, mida lepingupooled tähtsaks peavad.
• Ole julge ja küsi, kui jääb mõni asi arusaamatuks.
• Töölepingu peab sõlmima enne tegelikku tööleasumist, kuid hiljemalt tööleasumise päeval.
• Tööleping on sõlmitud, kui mõlemad pooled on sellele alla kirjutanud ja sinule peab jääma allkirjastatud lepingu üks eksemplar.
• Tööleping võib olla nii kirjalik kui ka elektrooniline, kuid igal juhul peab sellel olema mõlema poole allkiri.

NB! Kui oled 7–17aastane, siis tea, et enne töölepingu sõlmimist on vaja, et avaldaksid soovi tööle asuda ja sinu seaduslikud esindajad (ema või isa) oleksid sellega nõus.

Mille suhtes peab noor töötaja olema eriti tähelepanelik?

• Libisemine ja komistamine – see on tööõnnetuste tavalisim põhjus, sest sageli võib ohtlikes kohtades täheldada tunglemist, töökohad on segamini, põrand ei ole puhas ega korras ning sellel võib olla juhtmeid.
• Masinad ja seadmed – palju õnnetusi juhtub seetõttu, et seadmed jäetakse korrektselt hooldamata, ei kasutata kaitseseadiseid, väljaõpe on puudulik, elektriseadiste rikked tekitavad põletusi, tulekahjusid või surma, seadmeid üritatakse parandada ilma neid seiskamata ja elektritoidet katkestamata. Ohtlikke seadmeid leidub peale tehaste ka näiteks restoraniköögis.
• Raskuste tõstmine – esemete tõstmisel tekib õnnetusi siis, kui need on liiga rasked või ebapüsivad, tõstmisel on kehaasend vale või kui vajalikud tõste- ja teisaldusvahendid puuduvad.
• Korduv kiire töö, eelkõige ebamugavas asendis ja ebapiisavate puhkepausidega – sellisel töötamisel tekivad valud ning kahjustuvad lihased ja liigesed. Selliseid tervisehäireid võib tekitada näiteks töötamine tehase koosteliinil, poekassas või arvutiga.
• Müra – liiga vali müra võib kahjustada kuulmist. Kuulmine halveneb nii aeglaselt, et seda võib olla raske märgata. Kuulmise halvenemine on pöördumatu. Muud füüsikalised ohud on vibratsioon ja kiirgus.
• Kemikaalide kasutamine – nende hulka kuuluvad ka tavalised puhastusvedelikud, värvid, juuksehooldusvahendid ja tolm. Töökoha kemikaalid võivad tekitada ägeda allergilise lööbe, püsiva astmavõi vähktõve või kahjustada sigivust või loodet. Kemikaalid võivad kahjustada maksa, närvisüsteemi ja verd.
• Stress – selle põhjuseks võib olla halb töökorraldus, üle jõu käiv töökoormus, ebaselged kohustused ja rusuv tööatmosfäär. Stressi võib tekitada ka kiusav ülemus või töökaaslased.
  Vägivald – peale füüsilise rünnaku on vägivald ka näiteks sõimamine. Vägivalla talumine ei kuulu töökohustuste hulka.
• Töökeskkond – alates ebamugavalt soojast või külmast töötamiskohast kuni temperatuuri äärmusteni. Samuti kuulub siia näiteks ebapiisav valgustus.

Selleks, et ennast kaitsta, tuleb teada oma õigusi.

Töötajal on õigus:

• teada, millised ohud töökohas esinevad, mida tuleb teha, et ennast kaitsta, ning mida õnnetuse korral või hädaolukorras ette võtta;
• saada ohutust puudutavat tööspetsiifilist tasuta teavet, juhiseid ja koolitust;
  saada tasuta vajalikke isikukaitsevahendeid;
• osaleda ohutu töökeskkonna loomisel, esitades küsimusi, teatades ohtlikest tegevustest ja tingimustest ning arutades tööandjaga või juhendajaga ohutuse küsimusi.

Viimase võimalusena on töötajal õigus ohtlikust tööst keelduda. Töötaja ei pea tegema midagi ohtlikku lihtsalt sellepärast, et ülemus käsib või et kõik teised töötajad teevad seda. Kindlasti ei sõltu kõik tööandjast. Seetõttu tuleb käituda ka ise vastutustundlikult.

Lisalugemist:
Alaealise tööaeg