Kolmandatest riikidest pärit välismaalaste töölevõtmine on Eestis hoogustunud. Ühest küljest tõukavad seda trendi tagant tööturule jõudnud Ukraina sõjapõgenikud, kuid teisest küljest on Eestis sektoreid, kus tööjõu nappus on suur ning Eestist sobivaid töötajad keerukas leida.

Mitteresidendist töötaja töölevõtmisel peavad tööandjad aga arvestama erinevate asjaoludega nii immigratsiooni-, töö- kui ka maksuõiguse aspektist.

Tööle asumiseks on vaja õiguslikku alust Eestis viibimiseks ja töötamiseks

Tööandja, kes soovib välismaalase tööle palgata, peab kõigepealt veenduma, et välismaalasel on õigus Eestis viibida ja töötada ning seda nii töösuhtesse astumisel kui ka töösuhte käigus. Tööandja ei tohi sõlmida lepingut töötamiseks välismaalasega, kellel puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks või töötamiseks, ning juba sõlmitud töölepingu on tööandja kohustatud lõpetama juhul, kui selline õiguslik alus ära langeb.

Õiguse Eestis viibida ja töötada annab tavapäraselt kas lühiajalise töötamise registreerimine ja pikaajalise D-viisa taotlemine või töötamist võimaldav elamisluba. Meeles tuleb pidada ka seda, et kuigi välismaalasel võib olla õigus Eestis viibida viisa või viisavabaduse alusel, ei anna see talle veel õigust Eestis ilma lühiajalist töötamist või töötamist võimaldavat elamisluba omamata tööle asuda. Erandina võib siin tuua need Ukraina sõjapõgenikud, kes on saanud Eesti riigilt ajutise kaitse ning kes seetõttu osalevad Eesti tööturul samadel tingimustel nagu Eesti kodanikud. Ajutise kaitse saajad ei vaja Eestis viibimiseks ja töötamiseks täiendavaid õiguslikke aluseid.

Pikaajalise viisa või elamisloa taotlemise kohustus lasub välismaalasel endal, kuid tööandjal, kelle juurde välismaalane tööle asub, on samuti nendes protsessides oma teatud kaalutlused ja kohustused.

Palkamist piiravad sisserändekvoodid

Välismaalaste palkamisel peab tööandja arvestama, et Eestis kohalduvad iga-aastased sisserändekvoodid, mis täituvad iga aasta alguses väga kiiresti. Seega ei pruugi alati elamisloa alusel välismaalasest töötaja värbamine õnnestuda. Sellisel juhul saab siiski töötaja tööle võtta lühiajalise töötamise registreeringu alusel. See ei võimalda küll välismaalasel nii pikalt Eestis töötada kui seda võimaldaks töötamiseks antav elamisluba, kuid lühiajalise töötamise ajal on võimalik taotleda ka elamisluba ning saada n-ö kvoodijärjekorda.

Teatud juhtudel aga sisserände kvoot ei kohaldu ja nii saab tööandja kvoodiväliselt tööle palgata sõltumata ametikohast, näiteks nagu USA, Jaapani või Suurbritannia kodanikke või välismaalasi, kes asuvad tööle info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal, iduettevõttes või tippspetsialistina.

Samuti peab silmas pidama, et elamisloa alusel teatud ametikohtadele välismaalase palkamiseks peab tööandja saama töötukassa loa. Luba pole näiteks vaja aga töötamiseks iduettevõttes ja alates järgmisest aastast ka kasvuettevõttes, samuti pole luba vaja tippspetsialisti, vastava erialase ettevalmistusega eksperdi, nõustaja või konsultandi palkamiseks ning Eestis registrisse kantud eraõigusliku juriidilise isiku ja välismaa äriühingu filiaali juhtimis- või järelevalveorgani liikmena tegutsemisel.

Tippspetsialisti lühiajaliselt tööle registreerimisel või elamisloa alusel palkamisel peab tööandja vastama ka teatud kriteeriumitele, mis on seotud äriühingu registreerimise ajalooga ning teatud majandusnäitajatega. See tähendab, et vastasutatud äriühing ei saa kohe asuda vabalt tippspetsialiste palkama ning peab omama näiteks teatud omakapitali või müügitulu taset.

Tööandja peab olema usaldusväärne

Lisaks peab tööandja olema usaldusväärne. Tööandja usaldusväärsust näitab üldjuhul see, et teda ei ole karistatud kuritegude või väärtegude toimepanemise eest, tal ei ole maksuvõlgnevusi, tema juhtorgani liikmel ei ole ärikeeldu, tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust.

Välismaalasega sõlmitud töösuhte alustamisel ja lõppemisel peab aga tööandja meeles pidama, et tal on sellest kohustus politsei- ja piirivalveametit ühe nädala jooksul kirjalikult teavitada.

Kuidas maksustatakse mitteresidendi tulu?

Üldiselt tuleb arvestada, et välismaalane on Eestis mitteresident, kui ta on Eestisse lähetatud (töö iseloom Eestis on ajutine ja töötaja ei asu Eestisse elama), töötaja on töölähetusel (üldjuhul mitte kauem kui 30 päeva) ning tema tööandjaks on välismaa tööandja või ta ei viibi Eestis enam kui 183 päeva iga 12 kuulise perioodi jooksul.

Kui tegemist on mitteresidendiga, kelle tööandjaks on välismaine tööandja ja mitte Eesti äriühing või Eestis registreeritud mitteresidendist tööandja, siis kuni 30 päevasel töölähetusel Eestis maksukohustust ei teki. Kuni 183ks päevaks Eestisse lähetatud töötaja puhul üldjuhul tulumaksukohustust ei teki, kuid võib tekkida sotsiaal-ja töötuskindlustuse makse kohustus, kui töötajal puudub välisriigi sotsiaalkindlustuse A1 vorm.

Kui välismaalane viibib Eestis üle 183 päeva ja tema tööandjaks on välisriigi äriühing, siis muutub välismaalane Eestis residendiks ning välismaisel tööandjal tuleb Eestis tasuda töötasult tulumaks ning kui isikul puudub välisriigi A1 vorm, siis ka sotsiaal-ja töötuskindlustuse maksud.

Ukraina sõjapõgenike kontekstis on ilmselt ülaltoodust aktuaalsem töötasu maksustamine juhul, kui tööandjaks on Eesti äriühing või Eestis registreeritud mitteresidendist tööandja.

Sellisel juhul tekib Eesti tööandjal töötasult tulu-, sotsiaal- ja töötuskindlustuse maksude kinnipidamise kohustus esimesest töölevõtmise päevast. Üldjuhul ei ole Ukraina sõjapõgenikel A1 vormi, mistõttu tuleb kinni pidada ka sotsiaal-ja töötuskindlustuse maksed. Kui tegemist on mitteresidendiga, kes viibib Eestis kuni 183 päeva, siis puudub ka võimalus maksuvaba tulu – kuni 500 eurot kuus – mahaarvamiseks.

Igaks juhuks võib üle korrata, et mitteresidendi Eestis viibides saadud töö- ja teenustasu ning erisoodustused on Eestis maksustatav tulu, mille peab deklareerima ja kinni pidama väljamakse tegija. Seega ei ole Eestis ajutiselt viibivatel sõjapõgenikel endil vaja makse deklareerida.

Millal muutub isik Eesti residendiks?

Eelpool märgitud olukord muutub aga siis, kui mitteresidendist saab Eesti resident. Tulumaksuseaduse § 6 esimese lause kohaselt on füüsiline isik resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Kui isik on Eesti resident, siis kuulub maksustamisele kogu tema Eestis ja väljaspool Eestist saadud tulu. Kui mitteresidendi puhul peetakse tulumaks kinni kõigilt Eestis teenitud tasudelt väljamaksja tasandil, siis resident peab Eestis maksustama kogu oma nn maailmatulu sõltumata sellest, kas tulu tekkis Eestis või Eestist väljaspool. Näiteks kui resident müüb oma välismaal asuvat vara, siis tuleb selline müük ka Eestis deklareerida ja maksustada. Topeltmaksustamise vältimiseks on kasutusel Eesti riigi poolt sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingud, mis võivad maksukohustuse tekkimise kohta ja ulatust reguleerida teisiti kui Eesti siseriiklik seadus.

Oma tulude korrektse deklareerimise eesmärgil peab isik Maksu-ja Tolliametile esitama residentsuse määramise avalduse (vorm R). Kui Maksu-ja Tolliamet registreerib isiku residendina, siis tekib isikul õigus ja kohustus esitada maksustamisperioodi kohta tuludeklaratsioon. Samas tekib tal ka õigus maksuvabale tulule (500 eurot kuus) ja ka teistele, seaduses ettenähtud mahaarvamistele.

Ukraina sõjapõgenikud, kes elavad Eestis enam kui 183 päeva, peaks ennast Eestis maksuresidendina arvele võtma. Residentsuse üle inimene ise otsustada ei saa. See sõltub sellest, millises riigis on inimese kodu, kus ta viibib ja millise riigiga ta rohkem seotud on. Kõiki neid asjaolusid hinnatakse kogumis. Isik peab ise pöörduma Maksu-ja Tolliametisse ning esitama vormi R, vastates sealolevatele küsimustele.

Kohaldamisele tuleb ka Eesti ja Ukraina vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping, mis mõningatel juhtudel võib tähendada erisusi residentsuse määramisel ja teatud tulu liikide maksustamisel.

Välismaalastele kohalduvad samad töötingimused, mis eestlastele

Välismaalasega sõlmitud töösuhtele kohaldub Eesti õigus ning seega kõik samad töötegemisele kohalduvad tingimused, mis ka eestlastest töötajate puhul.

Sageli arvatakse, et kuivõrd välismaalase Eestis viibimine on tähtajaline, siis annab see aluse ka tähtajalise töölepingu sõlmimiseks, kuid tegelikult enamasti see nii ei ole. Tähtajalise töölepingu sõlmimine eeldab töö ajutist iseloomu, st tööleping on sõlmitud konkreetse projekti elluviimiseks, seoses töömahu ajutise suurenemisega või ajutiselt äraoleva töötaja asendamisega, vms. Kui töö sisu ei ole tähtajalise iseloomuga, siis tuleb välismaalasega samuti sõlmida tähtajatu tööleping.

Meeles tuleb pidada ka seda, et kui välismaalase Eestis viibimise ja töötamise õiguslik alus langeb töötamise kestel ära, siis tööleping automaatselt ei lõppe. Tööandja peab töölepingu ühepoolselt üles ütlema töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu töösuhte jätkamist ei saa enam eeldada.

Töötingimuste kokkuleppimisel peab tööandja teatud ametikohtade puhul järgima ka palgakriteeriume, mis panevad paika selle, kui suurt töötasu tööandja välismaalasest töötajale maksma peab.

Ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgeniku töölevõtmisel ei tohi tööandja maksta madalamat tasu vabariigi valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast, mis 2022. aastal on täistööajaga töötamise korral 654 eurot bruto.

Siinkohal võib välja tuua, et kui ajutise kaitse saanud sõjapõgenik on residendina registreeritud, siis saab ta maha arvata maksuvaba tulu, mis töötasu alamäära korral tähendab suures osas tulumaksu vabastust. Seega oleks ajutise kaitse saanud isikute puhul residendina registreerimine igati põhjendatud.

Millist töötasu peab välismaalasele maksma?

Välismaalasele, kes töötab Eestis lühiajalise töötamise registreeringu või elamisloa alusel tippspetsialistina, peab 2022. aastal igakuist töötasu maksma vähemalt 2322 eurot bruto ja muudel juhtudel vähemalt 1548 eurot bruto. Tasukriteeriumid aga ei kohaldu näiteks töötamisel hooajatöötajana või töötamisel iduettevõttes, kuid sellisel juhul peab välismaalasele makstav töötasu ikkagi võimaldama tema toimetulekut Eestis. Kasvuettevõttes töötavale välismaalasele peab aga igakuise töötasuna maksma vähemalt 1238 eurot bruto. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et kui tööandja võtab välismaalase tööle osalise tööajaga, siis peab ta ikkagi lähtuma eeltoodud palgakriteeriumitest ning ei saa töötasu maksta proportsionaalselt vähem.

Ettevõtluskonto lihtsustab maksude deklareerimist

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus annab füüsilisele isikule võimaluse tegeleda väikses mahus ettevõtlusega maksudeklaratsioone esitamata ja raamatupidamiskohustust kohaldamata.

Selleks saab pangas avada spetsiaalse ettevõtluskonto. Ettevõtluskonto on mugav neile, kelle käive ei ületa aastas 25 000 eurot ja kes osutavad teenuseid teistele füüsilistele isikutele. Näiteks lapsehoidjad, käsitöölised, koduabilised jne. Kui ettevõtluskonto omaniku tulu aastas jääb 25 000 euro piiresse, siis ettevõtluskontole laekunud summadelt kinnipeetav maks on 20%, sisaldades nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu. Ettevõtluskonto tulult ei ole füüsilisel isikul õigust teha tuludeklaratsioonis mahaarvamisi.

Kui ettevõtluskonto käive on üle 25 000 eurot, siis ületava osa puhul (kuni 40 000 euroni) kehtib kõrgem maksumäär 40%. Üle 40 000 eurose aastakäibe puhul tuleb ennast registreerida kas FIE-na või asutada OÜ ning registreerida ka käibemaksukohustuslaseks.

Tähelepanu tuleb pöörata, et ettevõtluskonto on mugav teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele. Kui teenust osutatakse ettevõtluskonto kaudu juriidilisele isikule, siis tekib topeltmaksustamine, kuna juriidilisel isikul tekib ettevõtluskontole tehtud väljamaksetelt täiendav tulumaksukohustus 20/80. Ehk kui väljamakse kontole on 100 eurot, siis tööandjale tähendab see 125 eurost väljaminekut.

Ettevõtluskonto avamine tähendab ka töötuna arvel oleku lõpetamist. Seega neile, kes on töötuna arvel ja otsivad võimalust samal ajal lihtsamaid tööotsi teha, ei pruugi ettevõtluskonto avamine olla otstarbekas.

Ukraina sõjapõgenikele, kes on Eesti residendid ja kes otsivad võimalust teha väikeses mahus lihtsamaid töid, millega ei kaasne kulusid, võib ettevõtluskonto avamine olla aga hea vahend täita oma maksukohustus ning teatud kuukäibest alates saada ka ravikindlustus.

Millised keele- ja kvalifikatsiooninõuded kohalduvad?

Välismaalase tööle palkamisel peab tööandja arvestama ka sellega, et osadele töökohtadele on kehtestatud kohustuslikud keele- või kvalifikatsiooninõuded.

Kohustuslikud eesti keele oskuse ja kasutamise miinimumnõuded leiab keeleseaduse alusel vastu võetud asjakohasest vabariigi valitsuse määrusest. Nõuded on määratud lähtuvalt töö iseloomust ja töökoha keelekasutusolukordadest, sh kutsestandardites esitatud keeleoskusnõuetest. Üldiselt kuuluvad selliste töökohtade hulka need, kus töötav isik osutab avalikke teenuseid või kus eesti keele oskus on vajalik avalikes huvides, näiteks tarbijatega või patsientidega suhtlemisel. Tööandjal on kohustus tagada, et töötajad, kellelt nõutakse tööülesannete täitmiseks eesti keele oskust, ka valdavad eesti keelt nõutaval tasemel. See tähendab, et teatud töökohtadele töötajate valimisel ja töölevõtmisel peab tööandja lähtuma viidatud määruses sätestatust ning kontrollima, et valituks osutunud töötaja keeleoskus keelenõudele vastab.

Teatud tegevusalad ja töökohad eeldavad ka seda, et töötaja omab teatud kutset, st konkreetsed kvalifikatsiooni ja kogemust, mida tõendab kutsetunnistus. Siia kuuluvad näiteks tervishoiutöötajad, farmatseudid ja proviisorid, pädeva isikuna tegutsevad ehitusinsenerid, jne. Nendele töökohtadele saab iseenesest ka välismaalase tööle võtta, kuid sellisel juhul peab välismaal omandatud kutsekvalifikatsiooni Eestis tunnustama, või Eestis kutset taotlema. Kutsekvalifikatsiooninõudega kaasnevad enamasti ka eesti keele oskuse nõuded. Ilma tunnustusprotsessi läbimata või kutset taotlemata on võimalik töötada nendes valdkondades sellistel ametikohtadel, mis ei ole reguleeritud (nt abistava iseloomuga tööd).

Eestist lahkumine ja maksuresidentsuse lõpetamine

Kui Eesti resident, k.a sõjapõgenikud, kes on Eestis residendid, asuvad mujale elama tahtega elukohta muuta ja Eestisse elukohta ei jää ning isik ei viibi Eestis enam üle 183 päeva kaheteistkümne järjestikuse kalendrikuu jooksul, loetakse teda Eesti suhtes mitteresidendiks Eestist lahkumise päevale järgnevast päevast.

Isik, kellel on tahe oma residentsust muuta, pöördub Maksu- ja Tolliameti poole esitades taaskord residentsuse määramise avalduse (vorm R). Isik registreeritakse Eestis mitteresidendiks, kui tal enam ei ole Eestis elukohta ning ta ei viibi Eestis enam kui 183 päeva 12 kuulise perioodi jooksul.

Maksu- ja Tolliamet teeb otsuse isiku residentsust määravate asjaolud kohta ning teeb isiku residentsuse kohta kande Maksu- ja Tolliameti andmebaasi. Asjaolude selgumisel on võimalik teha kanne ka tagantjärgi.