15. juunil jõustub töölepingu seaduse muudatus, mille kohaselt tunnistatakse kehtetuks muutuvtunni kokkulepete regulatsioon. See tähendab, et alates sellest päevast ei ole lubatud enam sõlmida uusi muutuvtunni kokkuleppeid ning ka varasemalt sõlmitud kokkulepped kehtivad üksnes selle aasta 14. juunini.
Alates 2021. aasata 15. detsembrist on suurematel jaekaubandusettevõtetel olnud võimalus sõlmida töötajatega muutuvtunni kokkuleppeid. Sellised kokkulepped andsid osalise koormusega töötavatele töötajatele võimaluse töötada lisaks oma tavapärasele tööajale täiendavalt kuni kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Kehtiv töölepingu seadus (§ 431) näeb ette veel mitmeid täiendavaid tingimusi, mida tuleb täita muutuvtunni kokkuleppe sõlmimiseks. Näiteks peab tööandja pidama töötaja muutuvtundide üle eraldi arvestust ning tööandja ei tohi sõlmida sellist kokkulepet rohkem kui 17,5 protsendiga oma töötajatest.
Muutuvtunni kokkuleppeid kasutati praktikas vähe, sest kokkulepete sõlmimise tingimused on liiga ranged ning kuna selliseid kokkuleppeid võis sõlmida üksnes piiratud aja jooksul, siis see ei motiveerinud tööandjaid piisavalt kokkulepete kasutamiseks vajalikke kulutusi tegema, näiteks IT-arendusi.
Loomisel on paindliku tööaja kokkulepete sõlmimise võimalus
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on töötanud välja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse muutuvtunni kokkulepete asemel võimaldada töölepingu pooltel edaspidi sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid. Paindliku tööaja kokkuleppe puhul võib töötaja lisaks kokkulepitud töötundidele teha lisatunde ja neid lisatunde ei loeta ületundideks.
Eelnõu esialgne versioon näeb ette mitmeid tingimusi, millest tuleb paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimisel kinni pidada. Näiteks on tööandjal lubatud sellist kokkulepet sõlmida üksnes töötajaga, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust; kes on vanaduspensioniealine või jäänud ennetähtaegsele vanaduspensionile; kes on vähenenud töövõimega või kellele on paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise võimalus ette nähtud kollektiivlepingus.
Lisaks peab töötaja töötama vähemalt veerand koormusega ning töötaja võib paindliku tööaja kokkuleppe alusel töötada lisaks kokkulepitud töötundidele kuni kümme lisatundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Kokkulepitud töötunnid ja lisatunnid kokku ei tohi ületada täistööaega. Näiteks kui töötaja kokkulepitud töötunnid nädalas on kümme tundi ja lisatunnid samuti kümme tundi, siis kokku võib töötaja töötada 20 tundi nädalas ja üle selle töötatud aeg on ületunnitöö.
Kõikide paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise tingimustega saad lähemalt tutvuda artiklis “Paindlikku tööaega võimaldav eelnõu ootab muudatusettepanekuid“.
