Värvates tööle või juba ettevõttes töötab puude või vähenenud töövõimega inimene, pakub töötukassa mitmeid toetavaid ja töötajat abistavaid teenuseid.

Tugiisikuga töötamine

Kui töötaja vajab tööellu sisse elamisel, tööülesannete omandamisel ja täitmisel, töö planeerimisel ja korraldamisel ning tööalasel suhtlemisel abi ja juhendamist üle poole oma tööajast, saab selleks taotleda töötukassalt tugiisikuga töötamise teenust.

Tugiisik juhendab ja abistab, kuid ei täida tööülesandeid töötaja eest ega paku erialast väljaõpet või koolitust. Tugiisikuga töötamise teenust ei saa kasutada, kui töötaja vajab eelkõige füüsilist kõrvalabi, mitte psühholoogilist tuge või juhendamist. Eesmärk on, et töötaja suudaks aja möödudes võimalikult iseseisvalt töötada.

Tugiisikuga töötamise teenust on võimalik osutada, kui isikul on puue, püsiv töövõimetus või osaline või puuduv töövõime ning asute tööle või juba töötate.

Tugiisikuks võib olla kolleeg või sobiv inimene väljastpoolt töökohta. Sobiv tugiisik leitakse koostöös tööandja, töötaja ja töötukassa juhtumikorraldajaga.

Teenust on võimalik osutada kõikide töösuhte liikide korral ning tähtajatu või tähtajalise töösuhte korral, sõltumata töösuhte pikkusest. Kui töötaja töösuhe on tähtajatu, saab tugiisik teda abistada kuni 12 kuu jooksul, lühema tähtajalise töösuhte puhul kuni töösuhte lõpuni. Põhjendatud vajaduse korral saab teenust osutada korduvalt, sh sama tööandja juures ja samal ametikohal töötamiseks.

Töötukassa sõlmib tugiisikuga töötamise teenuse osutajaga lepingu ning maksab teenuse osutamise eest tasu. Teenuse maht lepitakse kokku lepingus ning see võib olla 50%, 75% või 100% töötaja tööajast. Eesmärk on, et töötaja suudaks aja möödudes töötada võimalikult iseseisvalt. Kui vajatakse abistamist eeldatavasti vähem kui pool tööajast, korraldab vajaliku abi tööandja ning selleks ei osutata tugiisikuga töötamise teenust.

Tugiisikuga töötamise teenuse tasu päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär tunnis. Tasu arvestatakse päevamäära, tööaja ja kokkulepitud teenuse mahu alusel. Tasu makstakse teenuse osutajale iga töötaja tööpäeva eest tööandja esitatud tõendi järgi, kuid mitte rohkem kui 22 päeva eest ühes kalendrikuus.

Tugiisikuga töötamise avaldus

Töötukassa annab töötajale tasuta kasutada töötamiseks vajaliku abivahendi

Kui tööülesannete täitmine tööandja vahenditega on töötaja puude või vähenenud töövõime tõttu takistatud, annab töötukassa talle töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada.

Kui töötaja vajab tööülesannete täitmiseks töövahendit, mida kõik sellel töökohal töötajad kasutavad või peaksid kasutama, on tegemist tavapärase töövahendiga. Tööandja peab võtma töötaja kasutusse antava töövahendi valikul arvesse töö laadi, töökoha töötingimusi, aga ka töövahendi kasutaja kasvu ning tema füüsilisi ja vaimseid võimeid.

Tööalane abivahend on abivahend, milleta inimesel ei ole oma puude või terviseseisundi tõttu võimalik tööülesandeid täita (näiteks ekraanilugemistarkvara, punktkirjaklaviatuur, heliülekandesüsteemid, tõste-, teisaldamis- ja kallutusabivahendid töökohal jms).

Töötamiseks vajaliku abivahendi saab töötaja enda kasutusse kuni oma töösuhte lõpuni, aga esialgu mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. Abivahendi kasutamise lepingut saab pikendada, kui abivahend on talle tööülesannete täitmisel jätkuvalt vajalik.

Töötukassa juhtumikorraldaja hindab abivahendi kasutamise vajadust tööülesannete täitmisel, kaalub võimalikke alternatiivseid lahendusi töötamisel esinevate takistuste kõrvaldamiseks ja selgitab välja sobiva abivahendi.

Hüvitatakse tööruumide ja -vahendite kohandamise kulud

Kui puude või vähenenud töövõimega töötajal on raske pääseda oma tööruumidesse või kasutada ettenähtud töövahendeid, aitab töötukassa kohandada ehitise, töökoha ja töövahendid töötaja jaoks ligipääsetavaks ja kasutatavaks.

Tööandja peab tagama töötaja töökoha ja -vahendite vastavuse töökeskkonna ja -ohutuse nõuetele. Samuti peab töökoha ja -vahendite kasutada andmisel arvestama töö laadi ning töötaja füüsiliste ja vaimsete võimetega. Üldkasutatav hoone, kus osutatakse avalikkusele administratiivseid, juriidilisi, sotsiaalseid või muid samaväärseid teenuseid, peab olema kõikidele inimestele võrdsetel alustel juurdepääsetav.

Kui töötaja töökeskkond ja -vahendid vastavad nõuetele, kuid vähenenud töövõimega töötajale sobiva töökeskkonna loomine põhjustab tööandjale olulisi lisakulutusi, kaalub töötukassa töökoha kohandamise kulu hüvitamist mõistlikkuse põhimõttest lähtudes.

Kohandamise kulu on võimalik tööandjale hüvitada 50–100 protsendi ulatuses, kui töökoha kohandamist vajaval inimesel on puue, püsiv töövõimetus või osaline või puuduv töövõime, ta asub tööle või juba töötab ning tema töösuhe on tähtajatu või tähtajaga vähemalt kaks aastat.

Kohandada saab ka kodus asuvat töökohta, kui see on tööandjaga kokkulepitud töökoht.

Tööandja esitab töötukassale tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu hüvitamise avalduse. Töötukassa aitab välja selgitada sobiva lahenduse ning lepib kulude hüvitamise tingimused tööandjaga kokku. Seejärel võib tööandja alustada töökoha kohandamist ning töötukassa hüvitab tööandjale kohandamise kulud pärast kohanduse valmimist.

Tervisest tuleneva takistuse tõttu võib töökoha kohandamise raames olla vaja näiteks

• ehitada hoone sissepääsu juurde kaldtee või paigaldada trepitõstuk,
• automatiseerida sissepääsude avamismehhanismid,
• laiendada ukseavasid ja tasandada lävepakke,
• muuta töötasapindade kõrgust,
• tuua lambilülitid madalamale.

Töötaja tervisest tulenevast takistusest tingitud tööalaste takistuste kõrvaldamise võimaluste väljaselgitamiseks palume ühendust võtta töötukassa esindusega.

Tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu hüvitamise avaldus

Sotsiaalmaksu hüvitamine vähenenud töövõimega inimese eest

Tööandja, kelle juures töötab vähenenud töövõimega töötaja, saab taotleda Eesti Töötukassalt sotsiaalmaksu soodustust.

Tööandjal tuleb esitada töötukassale taotlus ning sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

• tööandja on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja;
• töötajal on vähenenud töövõime (töötajale on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40-protsendiline püsiv töövõimetus);
• töötaja töötab tööandja juures töölepingu alusel (töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava vähenenud töövõimega isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa).

Tööandja esitatud sotsiaalmaksu hüvitamise taotluses märgitakse vähenenud töövõimega töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, töösuhte alguse kuupäev ning kinnitus, et tööandja arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu, või kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale, on ta kirjaliku avaldusega andnud tööandjale õiguse tema eest sotsiaalmaksu soodustust taotleda.

Riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustuse tekkimise päevaks loetakse töötukassale taotluse esitamise päeva, mis ei saa olla varasem töösuhte alguse päevast või töötajal vähenenud töövõime tuvastamise päevast. Taotlust ei saa esitada tagasiulatuvalt.

Näide: tööandja esitab sotsiaalmaksu maksmise taotluse 10. augustil, vähenenud töövõimega inimesega on sõlmitud tööleping algusega 1. juulil. Töötukassa hakkab maksma sotsiaalmaksu töötaja eest alates 10. augustist, s.o taotluse esitamise päevast.

Riik maksab töötukassa kaudu vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu selleks kehtestatud kuumääralt (2024. aastal 725 eurot). Tööandja maksab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu palga sellelt osalt, mis ületab töötukassa makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks olevat kuumäära. Kui töötaja tegelik palk on kuumäärast väiksem (nt inimene töötab osaajaga), maksab töötukassa tema eest sotsiaalmaksu ikkagi kuumääralt arvestatuna.

Kui vähenenud töövõimega töötaja on töösuhtes mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu selle tööandja eest, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu. Kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale, valib töötaja kirjaliku avaldusega ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu.

Õigust riigipoolsele sotsiaalmaksu maksmisele kontrollitakse iga kuu ning tingimustele vastava töötaja eest maksab töötukassa sotsiaalmaksu otsusele märgitud perioodil. Kui sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev asjaolu langeb ära (nt vähenenud töövõime periood lõpeb), siis töötukassa lõpetab ka sotsiaalmaksu maksmise.

Töötukassa kannab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu üle maksu- ja tolliameti kontole hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Tööandja deklareerib vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu TSD lisal 1.