Iga suve eel tuletab Maksu- ja Tolliamet meelde, et igaüks väärib ausat palka ning häid töötingimusi, olenemata sellest, kas see on tema esimene või mitmes töökoht. Igasugune lisatööjõud tuleb töötamise registris registreerida ning töötajatele makstud palk deklareerida.

Teist aastat järjest juhib MTA mõjuisikute abiga noorte tähelepanu võimalikele riskidele, mida suveks tööandjat valides peaks tähele panema ja julgustab vältima kahjulikke töökokkuleppeid.

“Just hooajatöödel suureneb risk, et töötajale pakutakse kas osa palgast või kogu palk nö ümbrikus, seejuures on ohustatud just noored ja tööturule alles sisenevad töötajad. Meie eesmärk on, et noored teaksid oma õigusi ning oskaksid piltlikult öeldes jalgadega hääletada ja selliseid tööandjaid vältida,” ütles MTA tulumaksu osakonna tööjõumaksude riskijuht Marc Mälter.

Noored on varasemate kampaaniate raames jaganud MTAga näiteid, mida nad on tööle kandideerides kogenud

“Kutsuti proovipäevale, kus pidin kindla riietusega olema – must seelik ja valge särk, mille eraldi proovipäevaks ostsin. Sain aidata 50–70 inimese laudu katta, nuge-kahvleid poleerida ning kuus tundi tasuta tööd teha. Peale proovipäeva enam mu kõnedele ja e-kirjadele ei vastatud. Hiljem kuulsin, et see pidi neil tavapärane praktika olema – kutsuda suuremate ürituste eel sinisilmseid tasuta tööd tegema,” kirjutas üks noor.

“16-aastaselt töötasin suviti turismivaldkonnas. Lubati, et suve parim müüja saab rahalise lisatasu ja 10% müügist. Tegin suve parima tulemuse, sealhulgas müüsin ühe päeva jooksul 10 000 krooni eest – parima müüja tulemuse eest sain… Särgi. Boonust miskipärast kunagi ei laekunud ja selle päeva eest 10% tasu ka mitte,” jagas veel üks noor kogemust, kuidas suulised kokkulepped ei ole pidanud.

Mida potentsiaalse tööandja juures märgata enne töösuhte sõlmimist?

“Noored peaksid teadma, et tasuta proovipäeva ei ole olemas! Niipea, kui hakkad kellegi heaks tööd tegema, näiteks klientide teenindama või kaupa riiulitesse panema on see töö, mille eest pead saama tasu,” selgitas Mälter. 

Juhul, kui proovipäevale minnakse oma tulevast töökohta ainult vaatlema ning tööülesandeid ja reaalset tööd ei tehta, ei pea tööandja selle eest maksma. Ainult Eesti Töötukassa proovitöö teenus, mis kestab ühe päeva ja mille korraldamine käib Töötukassa kaudu, on töötajale võimalus tööd n-ö proovida.

“Ümbrikupalga saaja riskib haigus-, koondamis- ja töötuhüvitistest ilma jäämisega. Lisaks väheneb maksmata maksude tõttu tulevikus tema pension,” rääkis Mälter. “Oluline on aga seegi, et ümbrikupalga saaja on võimalike töövaidluste korral alati nõrgemal positsioonil, näiteks kui tööandja kokkulepitud tasu ei maksa, on ametliku lepinguta töötajal seda hiljem väga raske nõuda,“ lisas ta.

Palgalt maksude arvestamine, deklareerimine ja tasumine on tööandja kohustus. Iga töötaja saab aga ise e-MTA-s enne tööle asumist kontrollida, kas tööandja on tema töötamise registreerinud ja hiljem kontrollida ka seda, et palk oleks nõuetekohaselt deklareeritud. Võttes teadlikult vastu ümbrikupalka, peab töötaja arvestama sellega, et sel juhul tuleb ka see tasu tema aasta tuludeklaratsioonil tuluna deklareerida ning tasumata tulumaksu ise tasuma.

Registreerida tuleb ka töötajad, kes töötavad ajutiselt näiteks turgudel, laatadel jm müügilettides. MTA on hooajatöötajate registreerimise teinud võimalikult lihtsaks – seda on võimalik teha ka sõnumit saates. Silmas tuleb vaid pidada, et lisaks sõnumile tuleb kindlasti seitsme päeva jooksul registreering töötamise liigiga täiendada.