Küsimus: ettevõttes makstakse juba mitu aastat igakuiselt lisatasu. Töötaja ei ole lisatasu maksmise juhendit näinud ja töölepingus pole samuti selle kohta midagi kirjas. Tööandja andis teada, et ettevõttel ei lähe enam nii hästi ja ei pea lisatasu maksma. Kas töötajal on õigus lisatasule?

Vastab tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaire Saarep:

Töötaja ja tööandja lepivad töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töötasu suuruses. Töölepingu seadus ei reguleeri, millistest komponentidest peab töötasu koosnema. Töötasu võib koosneda tunnitasust, kindlast protsentuaalselt lisatasust läbimüügilt, lisatasudest eesmärkide täitmise korral, täiendavate ülesannete täitmise eest vmt. Töötasu kokkulepe peab olema läbipaistev ja arusaadav, et töötaja saaks igakuiselt oma töötasu arvutada võttes arvesse täidetud tööülesandeid ja tulemusi.

Tööandjal on õigus maksta ka ühekordseid preemiad, kuid alati tuleb eristada, kas tegemist on lisatasuga, mille saamiseks tuleb töötajal kindlad kriteeriumid täita või ühekordse preemiaga, mida tööandja maksab hea majandusaasta korral näiteks jõuludel, töötaja lapse sünni puhul vms.

Lisatasu maksmine peab olema läbipaistev. Kui töötaja on igakuiselt saanud lisatasu, kuid pole olnud selge, milliste täiendavate ülesannete või kriteeriumite täitmise eest, siis võib nimetatud tasu muutuda töötasu osaks. Töötajal on õigus nõuda sellist lisatasu, mille saamiseks on tal kriteeriumid täidetud (nt täidetud müügieesmärk) või mis on muutunud töötasu osaks. Harju Maakohus on oma otsuses 2-18-7772 leidnud, et töötajal on õigus lisaks põhipalgale saada ka boonust vastavalt töölepingu lisale ning see on käsitatav töötasu ühe komponendina, st boonused on töötasu.

Seetõttu on soovitav kõik palga komponendid läbi rääkida ja lisada töölepingusse. Kui tööandja soovib maksta muid lisatasusid ja preemiad, siis mõistlik oleks needki kirjalikult sätestada.

Preemia – kas meeldiv üllatus või osa palgast?