Riigikogu võtab täna vastu hambaravihüvitist suurendava seaduse, millega saab alates tuleva aasta 1. juulist hambaravihüvitis olema täiskasvanutele kuni 30 eurot aastas ning eakatele, rasedatele ja alla üheaastaste laste emadele suureneb hambaravihüvitis 85 euroni aastas.

Parlamendisaadik Aivar Kokk kommenteeris, et seaduse rakendumisel saavad inimesed senisest suuremat hambaravihüvitist. "Kõrgendatud hambaravivajadusega inimesed, kelleks on rasedad naised, alla 1-aastaste laste emad ja pensionärid. Nemad saavad haigekassa poolt hüvitist 85 eurot aastas ja 15 eurot tuleks juurde maksta patsiendil ise. See sihtrühm moodustab Eestis täna umbes 400 000 inimest," kommenteeris Kokk.

"Samuti oleme planeerinud ülejäänud täiskasvanute hüvitise piirmääraks 30 eurot aastas. Mõlemad hüvitised jõustuks 1. juulist 2017. Selle rahaliseks katteks on arvestatud järgmisel aastal 6 miljonit eurot riigieelarvest ning edaspidi 12 miljonit eurot aastas," selgitas ta.

Kokk selgitas, et Eestis jääb rahalistel põhjustel hambaravi saamata keskmiselt 7,6% Eesti inimestest ning see lõhe suurima ja madalaima sissetulekuga inimeste vahel on märkimisväärne. "Kõrgeimas sissetulekurühmas jääb hambaravita 1,8% elanikkonnast, vaesemast osast suisa 15%. Arvestades kui olulist rolli mängib suuhügieen inimese tervise juures, siis see on tõsine mure koht," ütles ta.

Senised hüved lastele ja vältimatule hambaravi abile ei kao. Haigekassa tasub kõigi alla 19-aastaste kindlustatud inimeste hambaravi eest ning ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi eest.

"Seadusandlikud raamid on loodud ja riigieelarvest täiendavad vahendid planeeritud, kuid kvaliteetse hambaraviteenuse pakkumiseks patsientidele on oluline, et Hambaarstide Liit ja Haigekassa suudaksid kokku leppida mõistlikes hindades," ütles Kokk lõpetuseks.

Eelnõu: Ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus 301 SE