Riigikogu võttis 16. märtsil 2022 vastu perehüvitiste seaduse muudatused, millega on edaspidi võimalik lapsel saada riigilt elatisabi ka vanema pankrotimenetluse ajal.

Lisaks paranevad surnult sündinud laste vanemate vanemahüvitise saamise tingimused. Vanemapuhkusi ja -hüvitisi saab lapsevanem hakata lihtsalt ja mugavalt planeerima sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.

Elatisabi kuni 100 eurot kuus maksab riik lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust. Praegu on võimalik elatisabi saada kohtumenetluse ja täitemenetluse ajal, kuid toetuse saamise võimalus puudub neil lastel, kelle võlgnikust vanema suhtes kuulutatakse välja pankrot ja algab pankrotimenetlus. Heaks kiidetud seadusemuudatustega see probleem laheneb. Samuti on uue korra järgi võimalik elatisabi saada ka juhul, kui elatise osas on lapsevanemad kokkuleppe teinud notari või perelepitaja juures ning üks vanematest enam kokkulepitud ülalpidamiskohustust ei täida.

“Elatisabi ja vanemahüvitise muudatused on järjekordsed sammud, et toetada perede majanduslikku toimetulekut. Lisaks soovime vanematele luua lihtsad ning proaktiivsed lahendused ülalmainitu haldamiseks. Sarnaselt septembrist käivituva riikliku perelepitusteenusega, on meie eesmärk ka selle muudatuse puhul soodustada lahku läinud vanemate kohtuväliste kokkulepete tegemist, nii säästame lapsi ja ka vanemaid kurnavatest kohtuvaidlustest,” ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Eelnõuga muudetakse paremaks ka vanemahüvitise ja emapuhkuse tingimusi olukorras, kus laps sünnib surnult või sureb 70 päeva jooksul pärast sündi. Emadele, kellel on õigus emapuhkusele, antakse võimalus kasutada hüvitatud emapuhkust 100 kalendripäeva ning kui emal on jäänud lapse surma hetkeks saada emapuhkust vähem kui 30 kalendripäeva, tagatakse talle igal juhul 30 päeva ema vanemahüvitisega kompenseeritud puhkust.

Ka isadel ja töö- või teenistussuhteta emadel on võimalik saada vastavalt isa või ema vanemahüvitist 30 päeva ulatuses, kui laps peaks sündima surnult või surema 70 kalendripäeva pärast sündi. Samuti luuakse tehniline lahendus, mis võimaldab teha vanematele proaktiivne perehüvitiste pakkumine, vähendades vanemate vaeva emotsionaalselt keerulisel ajal.

Sotsiaalkaitseministri sõnul on iga laps ja lapsevanem riigi jaoks oluline ja koostöö lapsevanematega on väga tähtis, et uus süsteem vastaks perede vajadustele. “Hoiame vanemahüvitiste ja -puhkuste süsteemil silma peal ja oleme paindlikud leidma lahendusi ja võimalusi, et süsteemi veelgi paremaks muuta,” lisas Riisalo.

1. aprillist jõustuvad juba 2018. aasta sügisel vastu võetud vanemapuhkusi ja -hüvitisi puudutavad muudatused, et veelgi suurendada vanemate töö- pereelu ühitamise võimalusi ning soodusta hoolduskoormuse jagamist ema ja isa vahel. Et lapsevanematel oleks lihtne ja mugav ise oma vanemapuhkused planeerida, luuakse sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse keskkonda kalendervaade, mis annab lapsevanemale hea ülevaate juba kasutatud ja veel kasutatavatest puhkusepäevadest ja -hüvitistest. Lahendus vähendab ka tööandjate koormust puhkuste administreerimisel, sest praegu käib puhkuste taotlemine ja tasustamine tööandja kaudu, kes suhtleb sotsiaalkindlustusametiga. Edaspidi peab tööandja suhtlema sotsiaalkindlustusametiga üksnes siis, kui talle töötaja valitud puhkuseperiood ei sobi. Nimetatud puhkuste puhkusetasu maksab töötajale sotsiaalkindlustusamet riigieelarvest.

Vanemahüvitist puudutavad muudatused jõustuvad esimesest aprillist ja elatisabi muudatused esimesest juulist.

Loe muudatustest lähemalt: Muudatused vanemahüvitise ja lapsepuhkuste süsteemis 2022. aastal