Füüsilise ja juriidilise isiku kokkuleppeveo korraldust ning taksoveo nõudeid leevendava eelnõu uus versioon võib keelata sõidujagamiseks muuhulgas üüriautode kasutamise, kirjutab Päevaleht.
"Kokkuleppevedu tegeval juhil peab olema vähemalt B-kategooria juhtimisõigus ja ta peab olema kasutatava sõiduauto omanik või vastutav kasutaja," seisab riigikogu majanduskomisjonis arutusel olevas eelnõus.
Uberit, millel üüriautosid ei ole, eelnõu lehe hinnangul otseselt ei puuduta, küll aga Taxifyd, mille osa ärist seisnebki autode pakkumises neile, kel ei ole oma autot, aga kes tahaksid klientide vedamisega lisaraha teenida. Uberi tegevjuht Enn Metsar ütles lehele, et piirang takistaks teenuse kättesaadavust. Taxify Eesti juht Steve Truumets märkis, et piirang takistaks näiteks ühe pere inimestel auto jagamist.
IRL-i kuuluv majanduskomisjoni liige Siim Kiisler ütles lehele, et praegu on komisjonis eelnõu arutamisel üleval neli võtmeküsimust: käibepiirang, omandipiirang, ettevõtlusvormi piirang ja see, kas lubada sularahas maksmist või mitte. Omandipiirang on tema sõnul problemaatiline, sest ka näiteks tudeng, kes tahaks isa autoga lisaraha teenida, ei saaks seda teha.
"See ongi küsimus sellest, mis siis on kokkuleppeveo ja taksonduse vahe. Algatajad rõhutasid tugevalt, et seadus toob kasutusse inimeste isiklikud autod, mis kodus seisavad, nii et ressurss kasutatakse ära," lausus Kiisler. "Kui kokkuleppeveo raames näeme sisuliselt ette taksondust, siis on küsimus, ega me ei tekita sellega ise ebaausat konkurentsi, andes kellelegi õiguse tegeleda sisuliselt taksondusega, aga nii, et nõuded pole samad mis taksol."
Praegune eelnõu versioon lubab kokkuleppevedusid teha nii füüsilisel kui ka juriidilisel isikul. IRL on teinud ettepaneku, et see õigus jääks siiski ainult füüsilistele isikutele. Kiisler sõnas, et ettepanek on tehtud selleks, et teha kokkuleppeveol ja taksondusel selget vahet.
Majanduskomisjon saatis 12. detsembril eelnõu riigikogu fraktsioonidele tutvumiseks ning ootab nende tagasisidet ja ettepanekuid 23. jaanuariks.
"Kokkuleppevedu on üks ühistranspordi alaliik, mille põhiline erinevus taksoveost seisneb selles, et kokkuleppevedu saab tellida ainult elektroonse platvormi kaudu ja tasuda vaid elektroonse maksega," ütles majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk toona pressiteate vahendusel.
Eelnõu kohaselt saab sõitja platvormi kaudu enne sõidu alustamist teavet sõidu hinna ja vedaja teenusele antud hinnangute kohta. Pärast sõitu on võimalik platvormile anda tagasisidet. Kokkuleppeveo teostaja autole ei paigaldata plafooni ega sõidu hinna kalkuleerimise seadmeid nagu taksodele. Nende erinevuste tõttu ei tohi kokkuleppeveo teostaja kasutada ühistranspordiradu ja taksopeatusi.
Eelnõu järgi on kokkuleppeveo teostajal kohustus esitada enne tegevuse alustamist majandustegevuseteade majandustegevuse registrile. Kokkuleppeveo teostajale on eelnõus sätestatud nõuded – ta peab vastama hea maine nõudele, omama kehtivat B-kategooria juhiluba ning olema vedamiseks kasutatava sõiduauto omanik või vastutav kasutaja.
Taksojuhtidele lihtsustatakse teenindajakaardi taotlemist ja leevendatakse ametikoolituse nõudeid. Eelnõu kohaselt väheneb taksojuhi ametikoolituse maht, kaotatakse selle füüsiline kutsetunnistus ning muudetakse ametikoolituse läbimise tõendamine registripõhiseks. Seoses sellega kaotatakse kutsetunnistuse väljastamise riigilõiv. Samuti on kavas anda taksojuhtidele õigus kasutada teenuse hinnastamisel nelja erinevat ajaperioodi ööpäeva jooksul.
26 riigikogu liikme algatatud ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette, et kokkuleppeveo teostaja teatamiskohustus hakkab kehtima alates tuleva aasta 1. septembrist ning teenuse eest tasumine elektroonse maksena rakendub 2018. aasta alguses.
