Rahandusministeerium saatis juuli lõpus asjast huvitatud organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks ja teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks pika nimega tulumaksuseaduse muutmise eelnõu.

Kõige olulisem on muudatus, mis võib eelnõud kiiresti lugedes jääda kahe silma vahele. Nimelt planeeritakse muuta tulumaksuseaduse § 50 lg 1¹, mis sätestab saadud dividendide arvel makstud dividendidele tulumaksu­vabastuse tingimused (vabastusmeetod). Muudatuse kohaselt kavatsetakse tunnistada alates 1. juulist 2020 kehtetuks punktid 1 ja 2 ja muuta punktide 3 ja 4 sõnastust.

Mis täpselt muutub?

Kui Eesti äriühing saab (osalust üle 10%) praegu dividende Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (või Šveitsi) äriühingult, siis nende saadud dividendide arvel makstud dividendidele kohaldatakse tulumaksu­vabastust ilma kohustuseta tõendada tulumaksu kinni­pidamist saadud dividendidelt või dividendide aluseks olnud kasumiosa tulumaksuga maksustamist. Oluline on praegu tõendada, et dividendide maksja oli vastavas riigis maksuresident ja tulumaksukohustuslane. Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikideks on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ja 3 EFTA riiki.

Muudest riikidest (mittelepinguriigid, nt USA, Venemaa, Singapur, jne) saadud dividendide arvel makstud dividendide suhtes kohaldus tulumaksuvabastus aga üksnes juhul, kui saadud dividendid või selle maksmise aluseks olnud kasumiosa oli tulumaksuga maksustatud. Tasutud tulumaks tuli deklareerida vormil TSD lisa 7 koodil 7260, võttes aluseks vastava tõendi.

Maksuvabastuse eesmärgiks mõlemal juhul on vältida topeltmaksustamist, kuid Rahandusministeeriumi hinnangul asjaolu, et äriühing on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis maksuresident ja tulumaksu­kohustuslane, ei taganud piisavalt, et dividendid või nende aluseks olev kasumiosa oli tulumaksuga vastavas riigis tulumaksuga maksustatud, mistõttu tekkis olukordi, kus tulumaksuvabastust kohaldati Eestis ka sellisele dividendile, mida polnud eelnevalt maksustatud (kas läbi tulumaksu kinnipidamise dividendide väljamaksmisel või dividendide maksmise aluseks oleva kasumiosa maksustamise).

Edaspidi on seega maksuvabastuse tingimused ühtlustatud ega sõltu enam sellest, millisest piirkonnast (lepinguriik või mittelepinguriik) pärit äriühingult on dividendid saadud. Osalusnõue (vähemalt 10%) jääb kehtima.

Probleemiks üleminekusätte puudumine

Hetkel puudub eelnõust üleminekusäte nende dividendide osas, mida residendist äriühing on Euroopa Majanduspiir­konna lepinguriigi, sh Eesti, äriühingult minevikus saanud ja mida saadakse veel enne 1. juulit 2020, kuid mida ei ole veel edasi jaotatud või jõutud jaotada. Sellise dividendi­summa maht võib olla märkimisväärne. Mõistlik oleks kehtestada üleminekusäte, sest paljudel juhtudel võib maksu­maksjal olla kas keerukas või võimatu tuvastada, millise kasumiosa arvel jaotatakse dividende ning mis riigis ja kelle tasandil tulumaksu kinni peeti või tasuti.

Üleminekusätte sisuks võiks olla, et tulumaksuseaduse § 50 lg 1¹ p 3 kohaldatakse neile väljamaksetele, mille aluseks olev dividend on saadud alates 1. juulist 2020. See võimaldaks rakendada “vanadele” lepinguriigist pärit dividendidele praegu kehtivaid nõudeid ja “uutele” saadava­tele dividendidele juba uusi nõudeid. Sarnase põhimõttega üleminekusätet on minevikus peetud vajalikuks – tulu­maksuseaduse § 61 lg 48 kehtestati, kui 1. novembril 2016 jõustusid vabastusmeetodi rakendamise piirangud, mis sätestati § 50 lg 1³ ja 1⁴.

Muud eelnõuga kavandatavad olulised muudatused

Muudetakse tulumaksuseaduse § 29 ja 40, et reguleerida välismaiste renditöötajate (mitteresidentide) Eestis töötamisest teenitud palgatulu ja sellega võrdsustatud tulu maksustamist ja tulumaksu kinnipidamiskohustust. Eesti tööandjaid puudutab muudatus juhul, kui kasutatakse välismaist renditööjõudu, sest eelnõu kohaselt pannakse kasutajaettevõte vastutama tulumaksuvõla eest solidaarselt mitteresidendiga olukorras, kus mitteresident, kes on andnud oma töötajad rendile Eesti kasutajaettevõttele, ei täida tulumaksu kinnipidamise kohustust Eestis töötamise eest makstavalt tasult. Muudatuse tulemusena tekib Eestil õigus renditöötajana Eestis töötava mitteresidendi töötasu ja sellega võrdsustatud tasu maksustada alates päevast, mil renditöötaja Eestis tööle asus. Muudatus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2020.

Hübriidsed ebakõlad

Kehtestatakse tulumaksuseaduses reeglid, mis aitavad tõkestada topeltmittemaksustamist (hübriidsed ebakõlad). Tulumaksuseadust täiendatakse seetõttu uue peatükiga 10² (§­ 54⁶-­54⁹), millega võetakse üle direktiivist 2017/952 tulenevad hübriidsete ebakõlade vastased meetmed. Muudatus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2020.

DAC 6 hakkab muutuma reaalsuseks

Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile maksualase teabevahetuse seaduse muudatused, mis avaldavad olulist mõju praktiseerivatele maksunõustajatele. Eestis tegelevad maksunõustamise kui ärivaldkonnaga peaasjalikult audiitorühingute maksuosakonnad, maksuõigusele spetsialiseerunud advokaadid ja ­bürood ning juristid.

Eelnõu näeb ette, et piiriüleste maksuskeemide väljatöötamise ja rakendamisega seotud maksunõustajad peavad osutatud teenuse kohta teavet koguma ning alates 1.07.2020 esitama maksu­ ja tolliametile teavet piiriüleste skeemide kohta, millel võib olla oluline mõju maksustamisele, finants­kontode alasele teabevahetusele või tegelike kasusaajate tuvastamisele. Eesmärgiks on võidelda piiriülese agressiivse maksuplaneerimise vastu.

Kavandatakse kehtestada ka loetelu piiriüleste skeemide kriteeriumidest, mis viitavad maksustamise, finantskonto­de alase teabevahetuse või tegeliku kasusaaja tuvastamise vältimise ohule