Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (toimik nr 18-0158), mille eesmärk on sätestada vautšeritega seotud tehingute maksukäsitlus ja lihtsustada impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise korda ning elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe maksustamise korda.
Vautšerite maksukäsitlus ei ole seni olnud Euroopa liidu tasandil ühtlustatud, samuti ei ole vautšerite käibemaksuga maksustamine reguleeritud Eesti õiguses. Vautšeritega seotud tehingute käibemaksukäsitluse ühtlustamine EL tasandil on vajalik, kuna piiriüleste tehingute puhul toob ühtsete vautšereid käsitlevate reeglite puudumine kaasa nii topeltmaksustamist kui ka maksustamata jätmist.
Impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise tingimusi muudetakse. Tingimustest jäetakse välja nõue, et isiku nullprotsendilise käibe osakaal kogukäibest aastas peab olema vähemalt 50% ja samas lisatakse laitmatu ärialase reputatsiooni nõue. Muudatuste tulemusena laieneb isikute ring, kellel on võimalus taotleda impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õigust.
Eelnõuga lihtsustatakse elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe maksustamise korda. Selleks kehtestatakse piiriüleselt osutatavatele teenustele künnis 10 000 eurot, millest alates loetakse teenuse osutamise kohaks tarbija asukohariik. Kuni künnise täitumiseni on ettevõtjal õigus järgida maksustamisel oma registreerimisliikmesriigi reegleid. Lihtsustatakse ka arve reegleid elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorra raames teenuste osutamisel.
Seaduse muudatus on planeeritud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril arvestades, et Nõukogu Direktiivi (EL) 2016/1065, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ vautšerite maksustamise osas ning Nõukogu Direktiivi (EL) 2017/2455, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ ja direktiivi 2009/132/EÜ seoses teatavate käibemaksukohustustega teenuste osutamise ja kaupade kaugmüügi puhul, artikkel 1 põhimõtteid peavad liikmesriigid kohaldama alates 1. jaanuarist 2019. a.