Eesti Tööandjate Keskliit esitas Riigikantseleile ettepaneku tuua "Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019"eelnõusse konkurentsivõimest rääkivas peatükis eraldi välja tööstuse probleemid ning põhimõtted, mille eest Eesti poliitikud peaksid Brüsselis seisma.
Paljud tööstuse jaoks olulised teemad, näiteks energeetika, on eelnõu eri peatükkides küll kajastatud, kuid hajusalt. Samas on mitmed tööstuse jaoks elutähtsad küsimused jäänud sootuks tähelepanuta ilmselt seetõttu, et konkurentsivõime peatüki aluseks võetud uuringus on küsitletud peamiselt teenusmajanduse valdkonna ettevõtteid. Peame teenuste vaba liikumise küsimust väga oluliseks, kuid seejuures ei tohiks kõrvale jätta töötleva tööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime küsimust. Seista tuleb selle eest, et Eesti tööstusele oleks Euroopa Liidus tagatud võrdsed konkurentsivõimalused, seisab Tööandjate keskliidu ettepanekus.
Tööstuse eraldi adresseerimine annaks keskliidu hinnangul kindlustunde investeerida ja arendustööd teha juba Eestis tegutsevale töötlevale tööstusele, mis on teatavasti väga pikaajalise investeerimismahukusega. Samuti oleks see potentsiaalsetele välisinvestoritele kinnitus, et Eesti valitsus peab kohaliku tööstuse arengut üheks prioriteetseks küsimuseks.
Ettepanekute koostamisel arvestas Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Turbaliidu, Eesti Masinatööstuse Liidu, Eesti Plastitööstuse Liidu, Eesti Keemiatööstuse Liidu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Elektroonikatööstuse Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Tekstiililiidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Eesti Elektritööstuse Liidu, EBSi, Välisministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohtadega.
Töötlev tööstus on üks Eesti olulisemaid majandusharusid. Tööstus annab Eesti SKP-st 16%, olles suurima SKP-ga valdkond Eestis, samuti annab tööstus ca 58 protsenti Eesti ekspordist (2014. aasta andmed). Eesti tööstussektoris töötab 117 000 inimest.
Loe tööandjate keskliidu põhjalikke ettepanekuid siit.
