Elatisabifondi skeem on välja töötatud ja vastav peatükk kirjutatud perehüvitiste seaduse eelnõusse. Sotsiaalkaitseministri poolt allkirjastatud eelnõu liigub täna ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile, aprillis plaanitakse perehüvitiste seaduse eelnõuga jõuda Vabariigi Valitsusse.
"Elatisabifondi skeem on välja töötatud ja hiljemalt aprillis on perehüvitiste seaduse eelnõuga plaan jõuda Vabariigi Valitsusse. Vastavalt valitsuse tegevusprogrammile on elatisabifond planeeritud jõustuma alates 2017. aastast," ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.
"Täna ulatuvad ligi 8000 elatisvõlglase võlad oma laste ees enam kui 14 miljoni euroni. Pea iga neljas laps elab ühe vanemaga leibkonnas ning üksikvanemaga leibkondade süvavaesuse määr on mitmeid kordi suurem kui kahe vanemaga peredes," lisas Tsahkna.
Elatisabifondi väljatöötamiskavatsuse koos fondi põhimõtetega kinnitas valitsus mullu 16. juulil.
Väljatöötatud elatisabiskeem koosneb nii kohtumenetluse kui täitemenetluse aegsest elatisabist. Kohtumenetluse aegset elatisabi pikendatakse seniselt 90 päevalt 150 päevani ja senine elatisabi päevamäär asendatakse 100 euroga kuus lapse kohta. Seega hakatakse senise maksimaalse 288 euro asemel maksma kohtumenetluse aegse elatisabina kuni 500 eurot. Kohtumenetluse aegse elatisabi saamiseks esitab vanem avalduse Sotsiaalkindlustusametile.
Täitemenetluse aegset elatisabi makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni ja õppimise korral kuni lapse 21-aastaseks saamiseni. Seejuures lähtutakse kohtuotsuses välja toodud vanusest. Täitemenetluse aegse elatisabi suuruseks on samuti 100 eurot kuus lapse kohta. Kui kohus on välja mõistnud väiksema summa, siis makstakse elatisabi selle ulatuses.
Täitemenetluse aegse elatisabi saamise eeldus on jõustunud kohtuotsus ning alustatud täitemenetlus, kus nelja kuu jooksul ei ole võlgnikult elatisena välja mõistetud summat kätte saadud. Koos täitemenetluse alustamise avaldusega esitab vanem avalduse ka täitemenetluse aegse elatisabi saamiseks. Täitemenetluse aegse elatisabi maksmine lõpetatakse juhul, kui täitemenetlus lõppeb, mis tähendab, et kogu võlg, sealhulgas ka riigi poolt tehtud elatisabi maksed, on tasutud.
Nii kohtumenetluse kui täitemenetluse aegselt makstud elatisabi nõutakse sisse elatisvõlglaselt.
Tänavu karmistusid ka seadusandlikud võimalused elatisvõlgade väljamõistmiseks. Alates märtsist 2016 saab kohus peatada teadlikult maksmisest hoiduva võlglase juhiloa, jahipidamisõiguse, relvaloa ja relva soetamise loa, väikelaeva juhtimisõiguse ning kalastuskaardi.
