Ettevõtluses kasutatava sõiduauto maksustamine
Ettevõtluse käibemaksutagastuste eesmärk on lähtunud sellest, et sõiduautot kasutatakse ettevõtluseks. Kuna kauba või teenuse pealt maksab tarbija käibemaksu, siis topelt maksustamise vältimiseks kehtib võimalus ettevõtjal käibemaks tagasi saada. Eelnõuga on kavas korrastada süsteemi ja kindlustada, et tagastust saadakse vaid ettevõttega seotud kuludelt.
Kui sõiduautodega tehakse vaid ettevõtlusega seotud sõite, siis ei muutu nende jaoks midagi. Erasõitudeks kasutatavate autode pealt tuleb maksta käibemaksu nii nagu seda teevad ka kõik teised Eesti autoomanikud.
Auto sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine
Eesmärk on maksustada ettevõtluses kasutatavaid sõiduautosid vastavalt nende tegelikule kasutusele. Eeldatakse sõiduauto kasutamist nii ettevõtluse tarbeks kui ka muuks otstarbeks.
Praegu on lubatud ettevõtluses kasutatava sõiduauto ostmisel või rentimisel ja sõiduauto tarbeks ostetavatelt kaupadelt ja teenustelt tasutud käibemaks sisendkäibemaksuna maha arvata. Maksustatakse ainult omatarvet ehk ettevõtlusega mitte seotud kasutust erisoodustuse hinnaga 256 eurot kuus. Käibemaks sellelt on 42,67 eurot kuus. Kui peetakse sõidupäevikut, siis veelgi vähem.
Ettepanek on piirata ettevõtluses kasutatavate sõiduautodega seonduva sisendkäibemaksu mahaarvamist täpse reegliga ja kahes osas. Maha on lubatud arvata:
- sõiduauto ostmisel ja rentimisel 50%, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot;
- sõiduauto tarbeks ostetud kaupadelt ja teenustelt 50%.
Omatarvet enam ei maksustata topeltmaksustamise vältimiseks.
Täpset reeglit on vaja selleks, et sõiduauto kasutamise üle on ettevõtjal keeruline ja tülikas arvestust pidada ning pea võimatu kontrollida. Ettepaneku tulemusena halduskoormus väheneb, sest maksukohustuslane vabaneb sõidupäeviku pidamise kohustusest.
Näide: Kui sõiduauto hind ületab 24 000 eurot, siis sõiduauto ostmisel ei tagastata enam 166,67 eurot sõiduauto hinna iga 1000 euro kohta ehk antud juhul oleks tagastus kokku olnud 4000 eurot. Uue ettepaneku järgi on maksimaalne tagastus auto ostmisel 2000 eurot.
Uute autode (2007-2013) keskmine hind oli I poolaastal 20 576 eurot ilma käibemaksuta ja vanemate autode (kuni 2006) hind 8383 eurot. Müüginumbrid vastavalt 11 661 ja 4688 autot.
Erandid, mille korral mahaarvamist ei piirata:
- edasimüük (auto on kui kaup), rendile andmine (liising);
- taksod ja õppesõiduautod;
- sõiduautod, mida kasutatakse 100% vaid ettevõtluse tarbeks.
Erandite korral kehtib tõendamiskohustus (võibolla ka teavitamiskohustus). Sõidupäevik ei ole ainus ega peamine tõendus. Tõendeid hinnatakse kogumis ja see peab olema eluliselt usutav. Tõendamiskohustuse täpsem sisu kujuneb tavapraktikas ja koostöös MTA-ga, seaduses ei ole vajalik ega võimalik seda ammendavalt kirjeldada. Näiteks ei sätestata seaduses, kuidas maksukohustuslane oma hooneid ja vara kaitseb, ometi ta teeb seda.
Sõiduautode sisendkäibemaksu mahaarvamist piirab enamik Euroopa Liidu riikidest – Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Taani, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Leedu, Malta, Portugal, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, UK, Läti, Rumeenia, Itaalia, Poola. Kokku 21 riiki.
Soomes ei lubata mitte midagi maha arvata, välja arvatud samad erandid, mis meie ettepanekus.
Eesti eristub teistest ettevõtluses kasutatavate sõiduautode suure arvu ja nende madala maksukoormuse poolest, sõiduautomaksu meil pole. Ettevõtluses on kasutusel umbes 81 500 sõiduautot, millest 55 000 ehk 67,5% on väljaostetud, ülejäänud on kas renditud või liisitud. Omatarvet deklareerivad 4000 maksukohustuslast.
Riik saaks muudatusest tulu ca 40 mln eurot aastas, jõustumine oleks 1. juulist 2014. Eelnõu leiab eelnõude infosüsteemist.
Tööandja sõiduauto kasutamine isiklikuks otstarbeks
Eesmärk on maksustada ettevõtluses kasutatavaid sõiduautosid vastavalt nende tegelikule kasutusele. See on seotud sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramisega. Peamiselt seetõttu, et sõidupäevik ei ole enam ainus ega peamine tõendus sõiduauto tegeliku kasutamise kohta. Sõidupäevik koostatakse "loominguliselt" ja see ei kajasta eluliselt usutavalt sõiduauto tegelikku kasutamist.
Praegu on tööandja sõiduauto kasutamisel erisoodustuse hind 256 eurot kuus, millelt tasutakse nii tulumaks kui ka sotsiaalmaks. Tööandjal on õigus tasuda vähem, kui ta peab arvestust ehk sõidupäevikut. Sel juhul tasutakse sõiduauto "tegeliku" kasutamise eest erisoodustuse tulu- ja sotsiaalmaksu kas 0,2 või 0,3 eurolt/km olenevalt sõiduauto vanusest ja mootori võimsusest.
Ettepanek on, et tööandja sõiduauto isiklikuks otstarbeks kasutamisel on fikseeritud erisoodustuse hind 256 eurot kuus, millelt tasutakse nii tulumaks kui ka sotsiaalmaks.
Erisoodustuse hind on fikseeritud ja sõidupäevikut pole vaja enam pidada.
Muudatus jõustuks 1. juulist 2014.
Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitis
Eesmärk on maksustada sisuliselt palgalisa tulumaksu ja sotsiaalmaksuga. Riik saaks muudatusest tulu ca 4 mln eurot aastas, muudatus jõustuks 1. jaanuarist 2014.
Praegu võib hüvitada maksuvabalt ilma kuludokumendita 64 eurot kuus. Kui peetakse arvestust ehk sõidupäevikut, siis võib hüvitada maksuvabalt 0,3 eurot/km, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kuus.
Ettepanek on kaotada ära maksuvaba hüvitis 64 eurot kuus. Isikliku sõiduauto ametiülesannete täitmiseks mõeldud hüvitist saab maksuvabalt maksta ainult arvestuse ehk sõidupäeviku alusel 0,3 eurot/km, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kuus.
Kütusesarnaste toodete järelevalve ja maksustamine
Euroopa Liidu kaupade klassifitseerimise reeglid võimaldavad tuua Eestisse keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest diislikütusega sarnaseid tooteid, mida praegu ei saa käsitada kütusena. Need on erinevad määrdeõlid, trafoõlid jms, mida kasutatakse illegaalse mootorikütusena.
Riigil jäävad saamata tarbimismaksud (ca 9,1 mln eurot aastas). Samale probleemile on viidanud Eesti Õliühing. Esineb ka diislikütusega sarnase raske kütteõli kasutamist diiselmootoris.
Käibedeklaratsiooni lisa
Varimajandus on Eestis jätkuv probleem, hinnanguline maksuaugu suurus 2012. aastal oli 222 miljonit eurot. Maksukahju peamisteks tekitajateks on käibe varjamine ja alusetu käibemaksu tagasiküsimine.
MTA kontrollisüsteem on aastaid olnud sama. Samas on muutunud infotehnoloogia ja toimunud on ühiskonna üleminek e-deklaratsioonidele. Käibemaksudeklaratsiooni info ei ole piisav, siseriiklike tehingute puhul täidetakse sisuliselt neli rida. Tööjõumaksude kohta küsitakse rohkem infot, 2013.aastal moodustab maksutuludest käibemaks ~25% ja tööjõumaksud ~38%.
Uue süsteemiga hakkaks MTA saama Eesti siseste 1000 eurot ületavate tehingute kohta tehingupartneritelt automaatselt info käibedeklaratsiooni elektroonse lisana.
Ainult ca kolmandik tehinguid tehakse suuremas väärtuses kui 1000 eurot. Ei koormata väiksemaid ettevõtteid, kuid kaetakse ära pea kogu pettuste võimalikuks allikaks olevate tehingute areaal Samuti paraneb konkurentsikeskkond ja suureneb käibemaksulaekumine.MTA saab andmete kogumise asemel keskenduda nende kontrollimisele Lisaks paraneb varjatud käibe avastamine ja lihtsustub fiktiivsete tehingute tuvastamine. Petturitel muutub keerulisemaks näidata raamatupidamises arveid, kus tegelikku müüjat ei eksisteeri või müüja ei tea tehingust midagi. Müüja peab näitama tehinguid, sest ostja on huvitatud enammakstud käibemaksu tagasisaamisest. Kokkuvõtvalt suureneb makse maksvate müüjate käive ja alusetult tagasimakstav käibemaksu summa väheneb.
Tehniliselt tähendab see raamatupidamisprogrammi täiendamist. Andmed on juba praegu raamatupidamissüsteemides olemas ka edaspidi koondatakse need automaatselt käibedeklaratsiooni lisale.
Samuti kavandab riik muudatusi ebaseadusliku töötamise vähendamiseks
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile maksukorralduse seaduse muudatused, millega luuakse töötamisega seotud infot koondav register, kus isik tuleb registreerida enne tööle asumist.
Registreerimisega soovib riik vähendada ebaseadusliku tööjõu kasutamist ning kindlustada tööd tegevate inimeste sotsiaalsete tagatiste parem kaitse. Nii saavad töötajad juba töösuhte alguses kindluse, et nende maksud ja kogumispensioni sissemakse tasutakse ja tagatud on tervisekindlustus. Selleks tuleb töötamine registreerida enne faktilist tööle asumist. Samas aitab register ümbrikupalga riskiga valdkondades nagu ehitus, toitlustus, majutus jm, maksuhalduril tööjõumaksude tasumist paremini kontrollida.
Töötaja registreerimiseks piisab ainult ühest elektroonilisest sissekandest. Nii pole enam eraldi vaja näiteks haigekassale töötajast teada anda, sest erinevate ametite info koondatakse registrisse, mis muudab hõlpsamaks andmete ristkasutamise. Töötamise registreerimisel kogutavat infot saab kasutada toetuste, hüvitiste ja pensionide määramisel, sotsiaalteenuste osutamise õigsuse järelkontrolli tegemisel ning ravikindlustuskaitse perioodi arvestamisel.
Registri IT-arenduskulu MTA-le on hinnanguliselt 400 000–600 000 eurot. Sellele lisanduvad arenduskulud, mis tuleb registriandmeid kasutavatel asutustel teha registriga liidestamiseks ning süsteemi hoolduskulud. Infotehnoloogia arendamise kulud kaetakse MTA eelarvest.
Seadus plaanitakse jõustada 2014. aasta 1. juulist. Sotsiaalministeerium valmistab ette eelnõu ravikindlustuse, töötuskindlustuse, individuaalse töövaidluse lahendamise, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste, riikliku pensionikindlustuse, riiklike peretoetuste, vanemhüvitise ja sotsiaalhoolekande seaduste muutmiseks. Eelnõu leiab eelnõude infosüsteemist.
Rahandusministeeriumi presentatsioon
