Kaubandus-tööstuskoda on andnud riigikogule saadetud kirjas teada, et välismaalaste seaduse muutmise seaduses sisalduvad meetmed ei aita leevendada sisserände piirarvu täitumisega seotud probleemi. Seetõttu on koda teinud riigikogule ettepaneku laiendada välismaalaste ringi, kes tuleb kvoodi alt vabastada.
Erand tippspetsialistidele ja lühiajalise töötamise pikendamine
Riigikogu põhiseaduskomisjoni menetluses on välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (eelnõu 617 SE), millega muu hulgas jäetakse sisserände piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid ehk kolmandatest riikidest pärit välismaalased, kellel on vastavas valdkonnas erialane ettevalmistus ning kellele makstakse Eestis töötamise eest vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka. Lisaks pikendatakse eelnõuga Eestis lühiajalise töötamise lubatud aega praeguselt 270 päevalt ühe aastani.
Kuigi need muudatused aitavad mõnevõrra leevendada sisserände piirarvu täitumisega seonduvat probleemi, ei rahulda see lahendus ettevõtjate ootusi ega vajadusi. Sisserände piirarv on praeguseks juba täitunud ja eelnõu jõustumisega ei muutu olukord koja hinnangul märgatavalt paremaks.
Kvoodi alt tuleb vabastada rohkem välismaalasi
Riigikogu põhiseaduskomisjonile saadetud kirjas tegi kaubandus-tööstuskoda ettepaneku vabastada sisserände piirarvu alt kolm gruppi välismaalasi. Neist kaks viimast ettepanekut on kompromisslahendusena välja pakkunud siseministri loodud sisserände regulatsiooni töörühm.
Suurimat positiivset mõju kvoodi probleemile avaldaks koja arvates seadusemuudatus, mis vabastaks piirarvu alt need välismaalased, kes võetakse tööle usaldusväärse tööandja juurde. Usaldusväärseks tööandjaks võiks lugeda näiteks tööandjat, kes on tegutsenud teatud perioodi (nt vähemalt 3 aastat), tööandjal puudub maksuvõlg, majandusaasta aruanded on esitatud tähtaegselt, tööandja maksab tööjõumakse ettevõttes tervikuna vähemalt oma põhitegevusala keskmise palga pealt töötaja kohta.
Kvoodi alt võiksid välja minna ka välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks ja makstakse vähemalt 1,5-kordset Eesti keskmist palka. Seda erandit saaks kasutada näiteks oskustööliste puhul, kellele makstakse keskmisest kõrgemat töötasu ja kelle värbamine on tööandjale alati kaalutletud otsus. Selliste välismaalaste puhul ei ole kindlasti tegemist odava tööjõuga, kui keskmine kuupalk on u 1800 eurot.
Lisaks on koda teinud ettepaneku arvata sisserände piirarvu alt välja välismaalased, kes töötavad Eestis lühiajaliselt (kuni 2 aastat) elamisloa alusel. Sellise elamisloa puhul tuleb välismaalasele maksta vähemalt Eesti keskmist palka ja see elamisluba ei ole pikendatav ega saa taotleda kvoodiväliselt järgneva 1,5 aasta jooksul. Kuna tegemist on ajutise riigis viibimisega, siis ei ole piirarvu kohaldamine asjakohane ega vajalik.
Koja ettepanekud ei võimalda Eestisse elama ja tööle tulla odaval lihttööjõul, sest kehtima jääb põhimõte, et välismaalasele tuleb maksta vähemalt Eesti keskmist palka. Vähemalt keskmist palka teenib Eestis vaid üks kolmandik Eestis töötavatest inimestest ja selline palgakriteerium ei võimalda tööle võtta odavat lihttööjõudu.
