Kolmapäeval, 8. juunil võttis Euroopa Parlament vastu oma seisukoha reeglite eelnõu kohta, mille eesmärk on soodustada aktsionäride pikaajalist kaasamist ning edendada läbipaistvust. Parlament leiab, et suured ettevõtted ja börsil noteeritud ettevõtted peaksid avaldama informatsiooni kasumilt makstud maksude ja saadud toetuste kohta, täpsustades seda riikide kaupa, kus neil on tegevuskoht. Samuti soovivad saadikud anda aktsionäridele hääleõiguse äriühingute juhtide tasustamispoliitika kohta vähemalt iga kolme aasta järel.

"Hääletus on oluline samm edasi ettevõtete ja investorite pikema perspektiiviga otsustamisele suunamisel ja ettevõtete juhtimise läbipaistvamaks muutmisel," ütles raportöör Sergio Cofferati (S&D, IT).

"Vastuvõetud tekst sisaldab olulisi instrumente maksudest kõrvalehoidumisega võitlemiseks, eelkõige riikide kaupa aruandmise kohustust, mis tagaks, et ettevõtted deklareerivad maksud, mis nad maksavad igas riigis, kus nad tegutsevad. Me ei saa seda võimalust käest lasta, eriti pärast Luxleaks’i ja teisi skandaale," lisas ta.

Saadikud lisasid kohustuse suurtele ettevõtetele avaldada maksustamiseelne kasum või kahjum, kasumilt või kahjumilt tasumisele kuuluvad maksud ja saadud riiklik toetus, täpsustades seda riikide kaupa, kus neil on tegevuskoht. Avaliku huvi üksused, sh börsil noteeritud ettevõtted ja kindlustusettevõtted peaksid sama tegema, leiavad saadikud.

Parlament soovib, et aktsionäridel oleks võimalus vähemalt iga kolme aasta järel hääletada börsil noteeritud ettevõtte juhtide tasustamispoliitika üle. Samas leiavad saadikud, et liikmesriigid võivad sätestada, kas tasustamispoliitika üle toimuv hääletus ettevõtte üldkoosolekul on siduv või nõuandev.

Tasustamispoliitikas peaks selgitama, kuidas see aitab edendada äriühingu pikaajalisi huvisid ja jätkusuutlikkust. Sellega tuleks ette näha selged põhitasu ja muutuvtasu määramise kriteeriumid, sealhulgas kõik lisatasud ja kõik mis tahes laadi hüved, leiavad saadikud.

Samuti soovivad saadikud, et aktsiate väärtus ei mängiks rahaliste tulemuskriteeriumide osas domineerivat rolli ja et aktsiatel põhinev tasustamine ei moodustaks suurimat osa juhtide muutuvtasust.
 
Parlament võttis eelnõu muudatused vastu häältega 556 poolt, 67 vastu, 80 erapooletut. Ühtlasi otsustati esimest lugemist mitte lõpetada ja alustada läbirääkimisi liikmesriikidega, et jõuda kokkuleppele eelnõu lõplikus sõnastuses.

"Tänane parlamendi otsus toetada riigipõhise aruandluskohustuse sisseseadmist suurtele hargmaistele ettevõtetele on oluline edusamm võitluses maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimisega. Riigipõhine aruandlus toob kaasa suurema läbipaistvuse ettevõtete poolt tasutavate maksude osas ning aitab tagada maksutulu jõudmist riigini, kus ettevõte reaalselt tulu teenib. Eriti peale LuxLeaks’i skandaali on selge, et Euroopa vajab õiglasemat ja läbipaistvamat maksusüsteemi," sõnas Marju Lauristin parlamendi hääletusotsust kommenteerides.