Rahandusministeerium on töötanud välja tulumaksu seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on korrastada tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja koostamise põhimõtteid. Maksusoodustuse nimekirja eesmärk on toetada ja tunnustada kolmandas sektoris tegutsevaid organisatsioone. Kaubanduskoja hinnangul ei soodusta kavandatavad muudatused kolmandat sekorit vaid pigem piiravad sotsiaalset ettevõtlust. Samuti soovitakse eelnõuga teha mõningaid muudatusi tulude deklareerimisel, mille vajalikkuses Kaubanduskoda kahtleb. Muudatused plaanitakse jõustada järgmise aasta alguses.
Tulumaksusoodustuse nimekirja kuulumine on kasulik
Tulumaksusoodustuse nimekirja kuulumine on mittetulundusühingule ja sihtasutusele vabatahtlik. Samas on nimekirja kuulumine organisatsioonile väga kasulik, sest sellega kaasnevad mitmed maksusoodustused. Näiteks on nimekirjas oleval organisatsioonil võimalik maksuvabalt teha annetusi teisele nimekirja kuuluvale organisatsioonile. Samuti võib organisatsioon maksuvabalt välja maksta stipendiume. Need on vaid mõned maksusoodustused, mida nimekirja kuuluvale mittetulundusühingule või sihtasutusele võimaldatakse.
Mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes soovivad saada tulumaksusoodustust, peavad selleks Maksu- ja Tolliametile esitama asjakohase taotlusvormi (vorm TMIN). Taotlusvormi ja juhised täitmiseks leiate Maksu-ja Tolliameti kodulehelt. Peamine tingimus nimekirja pääsemiseks on, et organisatsioon peab tegutsema avalikes huvides ja heategevuslikult.
Heategevuslikkuse mõiste ei muutu paindlikumaks
Praktikas on palju probleeme tekitanud heategevuslikkuse mõiste. Nimelt on heategevuslikkuse tingimusele mittevastamine seni olnud kõige enam vaidlusi tekitav nimekirja kandmise kriteerium. Samuti sagedaseim alus ühingute nimekirjast väljaarvamiseks.
Tulumaksuseaduse eelnõuga on proovitud heategevuslikkuse mõistet paindlikumaks muuta, kuid Kaubanduskoja hinnangul pole see siiski hästi õnnestunud. Nimelt on lisatud heategevusliku tegutsemise mõiste üheks tingimuseks, et pakutav teenus või kaup peab olema üldkättesaadav ehk kättesaadav vähemalt keskmisest madalama sissetulekuga inimesele. Peamiselt pakuvad hetkel maksusoodustuse nimekirja kuuluvad organisatsioonid hariduse, kultuuri, spordi või meelelahutuse teenuseid. Kui võtta arvesse, et 2013. aastal oli mediaanpalk (s.o ettevõtete töötajatele tehtud väljamakse, millest suuremaid ja väiksemaid väljamakseid oli võrdselt) 580 eurot, siis on raske eeldada, et neid teenused saaksid endale lubada ka keskmisest madalama palgaga inimesed.
Muudatus ei toeta sotsiaalset ettevõtlust
Samuti ei soodusta selline lähenemisviis sotsiaalset ettevõtlust. Sotsiaalne ettevõte on organisatsioon, mis tahab lahendada mõnda ühiskonna kitsaskohta, näiteks arendada noorte ettevõtlikkust või abistada puudega inimesi. Kitsaskoha lahendamise rahastamiseks müüb sotsiaalne ettevõte teenust või toodet. Probleem seisneb selles, et sageli müüb sotsiaalne ettevõte kaupa või teenust, mis pole üldkättesaadav. Näiteks, kui ühing üürib välja konverentsiruume, siis tõenäoliselt pole see kättesaadav keskmisest madalama palgaga inimesele. Pigem on sellest huvitatud ja saavad seda endale lubada näiteks ettevõtjad. Samas ei saa siinkohal ära unustada, et tulu, mis saadakse ruumide üürist, kasutatakse ühiskondliku eesmärgi saavutamiseks. Seega on sotsiaalne ettevõtlus osa kolmandast sektorist, mis on Kaubanduskoja hinnangul õigustatud saama tulumaksusoodustust.
Nimekirja saamiseks peab ühing olema tegutsenud vähemalt kuus kuud
Kui täna võib ka alustav organisatsioon esitada maksusoodustuse nimekirja saamiseks taotluse, siis tulevikus hakkavad ühingutele kehtima rangemad reeglid. Näiteks nimekirja saamiseks peab ühing olema tegutsenud vähemalt 6 kuud ja lisaks esitanud ka majandusaasta aruande. Muudatuse põhjenduseks on toodud, et hetkel on raske hinnata, kas ühing hakkab ka sisuliselt oma põhikirjalisi eesmärke täitma. Kaubanduskoda leiab, et selliste tingimuste kehtestamine ei ole mõistlik, sest esiteks tuleks nimekirja kandmisel lähtuda eeldusest, et maksusoodustuse taotlejad käituvad heas usus ning hakkavad ka sisuliselt oma eesmärke täitma. Teiseks oleme arvamusel, et alles alustavale ühingule oleks majandusaasta aruande esitamine liigselt koormav ülesanne.
Deklareerima peab ka maksukohustust mõjutavad asjaolud
Eelnõu kohaselt peab tulevikus hakkama deklareerima ka maksukohustust mõjutavad asjaolud. Näiteks on maksukohustust mõjutav asjaolu, kui ettevõte saab mõnelt äriühingult dividendi või muu väljamakse, millelt on tulumaks kinni peetud ja mida on võimalik hiljem omakorda maksuvabalt välja maksta. Maksukohustust mõjutavad asjaolud tuleb deklareerida tuludeklaratsiooni vormil TSD.
Kaubanduskoda ei toeta antud muudatust. Oleme seisukohal, et kehtivat regulatsiooni pole vaja muuta, sest ka täna on ettevõttel kohustus anda informatsiooni maksuvabastuse ja maksu vähendamise kohta (vormil INF11). Eelnõu koostajad on põhjendanud muudatuse vajadust maksupettustega võitlemiseks, kuid samas puudub informatsioon pettuste olemasolu ja probleemi tõsiduse kohta.
Lisaks sisulisele muudatusele ei toeta Kaubanduskoda ka rakendussätet, mille kohaselt tekib ettevõttel deklareerimise kohustus juba 40 päeva pärast seaduse jõustumist. Kaubanduskoda kahtleb, et nii lühike üleminekuaeg on kooskõlas õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Kaubanduskoda esitas oma seisukohad Rahandusministeeriumile ning loodame, et meie ettepanekutega arvestatakse.
