Tööandja ja töötaja huviks on lihtsustatud korras lõpetada tööleping, kui tööandja või töötaja pärast teatud perioodi möödumist leiab, et koostöö ei toimi soovitud kujul. Selleks lihtsustatud korras töölepingu lõpetamise vormiks on töölepingu lõpetamine katseajal.
Katseaja regulatsiooni on planeeritud muuta. Järgnevalt selgitamegi kavandatavaid muudatusi lähemalt.
Katseaja kontseptsioon aitab lihtsustada töölepingu ülesütlemist. Nii on võimalik tööleping katseajal öelda üles vastavalt töölepingu seaduse §-le 96 15-kalendripäevase etteteatamisega, järgimata seejuures ülesütlemistähtaegasid, mis on ette nähtud töölepingu ülesütlemiseks üldises korras. Samuti pole vaja leida ülesütlemiseks olulist põhjust – nii on võimalik tööleping üles öelda katseajal, kui töötaja ei täida katseaja eesmärki. Katseaja eesmärgiks on tulenevalt töölepingu seaduse § 6 lõikest 1 hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Need annavad suhteliselt laialdase võimaluse lõpetada leping juhul, kui esineb vähemalt üks puudujääk.
Kuigi eelnimetatud sätte kohaselt võib jääda arusaam, et ainus eesmärk on tööandja poolt töötaja sobivuse hindamine, siis töölepingu seaduse § 86 lõike 1 kohaselt on ka töötajal võimalik katseajal lihtsustatud korras tööleping üles öelda. See viitab otseselt sellele, et lisaks töötaja hindamisele tööandja poolt, on ka töötajal endal võimalik hinnata töökeskkonna ja tööandja sobivust ning sobimatuse korral tööleping lihtsustatud korras lõpetada.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt saab katseaega kohaldada kuni neljaks kuuks (TLS § 86 lg 1) ning seaduse kohaselt katseaeg ei pikene. See tähendab, et kui töötaja viibib katseaja kestel töölt eemal, näiteks on hoolduslehega kodus, on katseaeg edasi kestnud ning eemalviibitud aja võrra seda pikendada pole võimalik.
Nüüd on planeeritud seda uue seaduseelnõuga muuta. Muudatustega planeeritakse mitte arvestada katseaja hulka seda aega, kui töötaja tööülesannete täitmine on takistatud. Nii peetakse takistuseks eelnõu kohaselt eelkõige ajutist töövõimetust või puhkuse kasutamist, kuid seaduseelnõuga on lahtiseks jäetud ka muud juhud.
Kuigi üheltpoolt on selline muudatus vajalik, hoidmaks ära olukorda, kus töötaja käib tööl näiteks ühe päeva, seejärel viibib ülejäänud katseaja haiguslehel ning peale seda on temaga töölepingu ülesütlemine keerukam, võib see olla ka töötajaid kahjustav. Arvestada tuleb, et paljudes ettevõtetes seondub katseaja lõpuga kas töötasu suurenemine või vastutusala laienemine, mis võib töötajale olla oluline, samuti jätab seaduseelnõu lahtine loetelu töötamise takistustest ruumi vaidlustele. Nii võib tööandjal olla võimalik mõjutada seda, et töötaja katseaeg pikeneks ning selle võrra pikeneks ka töötaja nn katsetamise periood, kus hiljem on töötajaga võimalik parematel tingimustel tööleping üles öelda.
Kuigi praktikas on mitmed tööandjad siiski omavoliliselt juba varem katseaega pikendanud, pole selline tegevus olnud seadusega kooskõlas ning muutub seaduslikuks alles peale vastava seaduseelnõu vastuvõtmist. Samuti aitab seaduseelnõu vähendada varasemalt tekkinud küsimusi katseaja pikendamise lubatavuse osas, sätestades selgesõnaliselt sellise võimaluse olemasolu.
Praegu kehtiva töölepingu seaduse kohaselt tuleb töölepingus reguleerida katseaeg vaid juhul, kui
- seda ei kohaldata;
- seda küll kohaldatakse, kuid vähemas määras kui 4 kuud (TLS § 6 lg 1).
Küll aga on kavas seaduseelnõuga muuta ka seda ning tööandjatele sätestatakse uus kohustus teavitada töötajat katseaja kestusest ehk tööandja peab katseaja pikkusest teavitama ka siis, kui katseaeg on seaduses sätestatud pikkusega ehk neli kuud.
Lisaks ootab seaduseelnõuga ees muudatus, mille kohaselt ei kohaldata tähtajalise töölepingu pikendamisel või järjestikku sõlmimisel samalaadse töö tegemiseks uut katseaega. Oluline on, et nimetatud muudatus kehtib vaid juhul, kui tööülesanded on identsed või samalaadsed tehtud tööga, et vältida olukorda, kus pooled on üksteisega kohanenud kehtiva töösuhte raames, oleks suhet uuesti võimalik proovile panna võimalusega lihtsustatud korras töösuhe lõpetada. Muudatusega soovitakse peamiselt vältida seda, et töötajal oleks pidevalt pinge, kas ta läbib katseaja edukalt, kuigi tema sobivuses on olnud võimalik veenduda juba eelnevalt.
Töölepingu seaduses on planeeritud kogu katseaega puudutav regulatsioon viia ühe sätte alla, et lihtsustada kasutusmugavust. Kui seaduseelnõu vastu võetakse, hakkab ka katseaega puudutav regulatsioon uues kuues kehtima eelduslikult alates 01.08.2022.
