Kui kehtiva seaduse alusel on streigikeeluga töötajatel, näiteks päästetöötajatel, raskendatud tööandjaga töötülide lahendamine, siis uue kollektiivseid töösuhteid reguleeriva seaduseelnõuga nähakse selleks puhuks ette erikomisjon.

Sotsiaalministeeriumi poolt kooskõlastuseks saadetud kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu sätestab streigikeeluga töötajate jaoks erikomisjonide moodustamise, kuhu hakkavad kuuluma kaks tööandjate ja kaks ametiühingute esindajat ning riiklik lepitaja.

Erikomisjon lahendab tekkinud töötüli lihthäälteenamusega, kusjuures vastuvõetud kirjalikult vormistatud otsus on töötüli pooltele täitmiseks kohustuslik, seisab eelnõu seletuskirjas.

"Erikomisjoni seadusesse viimine streigikeeluga töötajatele on ainuke tõeliselt hea asi, mida me praegu eelnõus näeme," kommenteeris seadusemuudatust ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson, kelle sõnul jääb problemaatiliseks see, et näiteks kiirabitöötajad on jäänud uues seaduses nii-öelda halli tsooni, kus nende streigivõimalus on piiratud hinnanguliselt 95 protsenti, aga mitte täielikult keelatud. Seepärast peaks erikomisjoni tööala laiendama ka olulise streigipiiranguga töötajatele, lisas Peterson.

Streigikeeld hakkab kehtima päästeasutuses töölepingu alusel töötavatel päästetöötajatele, kaitseministeeriumis, kaitseressursside ametis, kaitseväes ja kaitseliidus töölepinguga töötavatele inimestele, töötajatele, kes tagavad hädaolukorra seaduses sätestatud katkematu side toimimise teenuse toimepidevuse, julgeolekuasutuste töötajatele ning eriolukorraseaduses määratud juhtudel.