Sotsiaalkomisjon otsustas saata kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muudatused riigikogu täiskokku esimesele lugemisele 15. juunil, et pikendada toetusstreigi etteteatamise tähtaega, täiendada riikliku lepitaja ametisse nimetamise tingimusi ja reguleerida riikliku lepitaja asendamine tema ajutise puudumise ajal.
Kehtiva kollektiivse töötüli lahendamise seaduse järgi on töötajate esindaja kohustatud teatama kavandatavast hoiatus- või toetusstreigist tööandjale ja kohalikule omavalitsusele vähemalt kolm päeva ette. Riigikohus otsustas 5. märtsil 2015 õiguskantsleri arvamusele tuginedes, et toetusstreigi kolmepäevane etteteatamise tähtaeg on liiga lühike ja seetõttu põhiseadusega vastuolus, kuna see riivab ettevõtlusvabadust. Riigikohtu otsus jõustub 5. juulil 2015.
"Riigikogu saab seaduse muudatused vastu võtta sügisel. Kui suvel peaks toetusstreike toimuma, siis tuleb lähtuda Riigikohtu otsusest, et selle etteteatamise tähtaeg oleks pikem kui kolm päeva," ütles sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk.
Sotsiaalkomisjon arutab huvirühmadega augustis, kas toetusstreigi etteteatamise tähtaeg võiks olla kolme päeva asemel viis.
Riikliku lepitaja ametisse nimetamise osas nähakse ette, et juhul kui tööandjate ja ametiühingute keskliidud ei saavuta tähtaegselt kokkulepet, korraldab sotsiaalministeerium riikliku lepitaja kandidaadi leidmiseks avaliku konkursi. Samuti lisatakse seadusesse riikliku lepitaja asetäitja ehk nõuniku institutsioon juhuks, kui riiklik lepitaja haigestumisel või muul põhjusel oma ülesandeid ei saa täita.
"Valitsus peaks riikliku lepitaja ametisse nimetama sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe alusel, kuid tööandjate ja ametiühingute keskliidud ei ole aastaid lepitaja isikus kokkulepet saavutanud. Seega on vaja muuta seadust, et kokkuleppe puudumisel riiklik lepitaja ei jääks ametisse nimetamata," ütles Kokk.
Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (52 SE) tutvustas sotsiaalkomisjonile tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev.
