Töövõimereform loob vähenenud töövõimega inimeste tööturule aitamise tervikliku süsteemi. Sotsiaalministeerium ei pea õigeks reformi edasi lükata, sest inimesed vajavad nõustamist, teenuseid ja paremat toimetulekut juba täna.

"Töövõimereformiga tuleb edasi minna. Selle pidurdamine kahjustab vähenenud töövõimega inimeste huve, kes – nagu näitavad üle Eesti toimunud kohtumised – ootavad tööturuteenuseid, et suurendada sissetulekut ja panustada ühiskonda oma võimete kohaselt," rõhutas tervise- ja tööminister Urmas Kruuse.

Töövõimereformi käivitamist soovitab Eestile ka Euroopa Komisjon. Kuigi reform on kavandatud jätkusuutlikuna, nõuab see käivitamisel täiendavaid kulusid võrreldes tänase töövõimetuspensionite skeemiga. Reformi elluviimiseks on aastateks 2015–2020 kavandatud 180 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid. Reformikavast loobumine tähendab, et Euroopa toetus jääb tulemata. 

Reformi on koos huvigruppide kaasamisega ette valmistatud kaks aastat. Seaduse jõustumiseni ja selle rakendamise ettevalmistamiseks kulub kavakohaselt poolteist aastat, seejärel algab ligi viis aastat kestev üleminekuperiood. Senine kaasamine ja üleminekuperiood on ministeeriumi hinnangul reformi läbiviimiseks piisav.

Tööturuteenuste käivitamine aktiveerib ka tööandjaid. Töökohti ei ole võimalik luua paberi peal, need tekivad töövõtjate ja tööandjate koosmõjus. See tähendab tihedat sisulist koostööd iga konkreetse juhtumiga. Nagu näitab teiste riikide praktika, ei tööta ka eraldi suurte sotsiaalsete ettevõtete asutamise mudel, märkis Kruuse. "Töökohad peavad olema reaalsed. Eesmärk on inimesi tööturule integreerida, mitte neid eraldada."

Eestis on 95 000 töövõimetuspensionäri, kellest praegu töötab kolmandik. 63% mittetöötavatest töövõimetuspensionäridest tahab tööle minna. Prognoosi kohaselt töötab 2020. aastal praegu mittetöötavatest osalise töövõimega inimestest 10–15%.

Töövõimetoetuse seadus on plaanis jõustada 1. juulil 2015.