Valitsus kiitis neljapäeval, 29. mail heaks töövõimetoetuse seaduse eelnõu, mis on töövõimereformi põhiline seadus. Eestis on 95 000 töövõimetuspensionäri, kellest praegu töötab kolmandik. 63% mittetöötavatest töövõimetuspensionäridest tahab tööle minna. Reformi eesmärk on aidata inimestel paremini toime tulla ja leida sobivat tööd.
"Töövõimereform muudab senist suhtumist, sest nüüdsest hinnatakse inimese võimet, mitte võimetust ühiskonnas ja tööturul osaleda," ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. "Reformiga loome ühtse, inimese vajadustest lähtuva süsteemi. Pakume igaühele just talle vajalikke teenuseid ja abivahendeid ning aitame leida sobilikku tööd," lisas Kruuse.
Ministri sõnul saavad paljud vähenenud töövõimega inimesed reformi käigus vajalikku nõu, tööks vajalikku tuge ning abivahendeid. Samuti aidatakse neil leida võimetele vastav töökoht. Prognoosi kohaselt töötab 2020. aastal praegu mittetöötavatest osalise töövõimega inimestest 10–15%.
Töövõimet hakkab hindama ja erinevaid teenuseid pakkuma töötukassa – nii saab inimene kõik vajaliku ühest kohast kätte. Hindama hakatakse inimese töövõimet. Osalise ja puuduva töövõimega inimestele makstakse toetust. Puuduva töövõimega inimeste toetus saab olema suurem kui praegune keskmine töövõimetuspension. Puuduva töövõime korral on toetus 320 €. Suuremat toetust hakkab saama üle 20 000 puuduva töövõimega inimese.
Osalise töövõimega inimese toetus on 180 eurot. Kui inimene saab tasuva töökoha, hakkab toetus tasapisi vähenema alates 640 € suurusest brutopalgast. Alates 1005 € suurusest palgast toetust enam ei maksta. Töövõime toetust indekseeritakse.
Vähenenud töövõimega inimesele pakutakse just talle vajalikke tööturuteenuseid (sh rehabilitatsioon), teda aidatakse vajaliku abivahendiga jmt. Eraldi soodustused ja nõustamine on plaanitud tööandjatele, kes võtavad tööle vähenenud töövõimega töötajaid. Lisaks maksab riik tööandja eest sotsiaalmaksu töövõimetuspensionäri/vähenenud töövõimega inimese kohta töötasu kuumääralt.
Töövõimereformi elluviimiseks on aastateks 2015–2020 kavandatud 180 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid. Reform nõuab käivitamisel algselt täiendavaid kulusid võrreldes tänase töövõimetuspensionite skeemiga. Reformi jätkusuutlikkus on tagatud kulude järk-järgulise vähenemisega.
Töövõimetoetuse seadus on plaanis jõustada 1. juulil 2015.
Loe lisaks: toovoime.sm.ee
