Riigikogus teist lugemist ootav tulumaksuseaduse muutmise eelnõu praegune versioon lajatab Eesti ettevõtetele topeltmaksustamisega ning kärbib audiitorfirma Deloitte Advisory hinnangul ettevõtete turuväärtust ja konkurentsivõimet investorite jaoks.
Rahandusministeeriumis koostatud tulumaksuseaduse muutmise eelnõu üheks eesmärgiks on viia Eesti ettevõtete tulumaksuga maksustamise kord kooskõlla Euroopa Liidu ema- ja tütarfirma direktiiviga.
Eelnõu analüüsinud audiitorfirma Deloitte Advisory hinnangust selgub aga, et eelnõus on ka muudatusi, mida ema- ja tütarfirma direktiivi täitmiseks vaja ei olegi. Ettevõtete likvideerimise ja osaluste ostu-müügi korral võivad tekkida olukorrad, kus nende tehingutega kaasnevate väljamaksete maksustamisel peaksid nii kohalikud kui ka välisinvestorid tasuma samalt summalt kaks korda tulumaksu.
Turuväärtus võib langeda
Eesti äriühingutele tooks muudatus kaasa turuväärtuse vähenemise, kuna siis oleks maksukohustus omistatav aktsionäride või osanike asemel firmale endale. “Topeltmaksustamine halvendab Eesti konkurentsivõimet nii välis- kui ka kohalike investorite jaoks ja tooks kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse vähenemise, kuna siia tehtavate investeeringute tegelik maksukoormus suureneb,” hoiatavad Deloitte Advisory maksukonsultandid.
“Muudatus omab tagasiulatuvat mõju peaaegu kõikide olemasolevate investorite jaoks. Tagasiulatuv negatiivne mõju puudub vaid nende äriühingute puhul, kes on aastate jooksul kõik oma kasumid dividendina juba välja maksnud,” märkis Deloitte Advisory maksu- ja õigusabiosakonna juhataja Mait Riikjärv. Potentsiaalne tulumaksukohustus tekib ka nende kasumite osas, mille arvel on tehtud fondiemissiooni.
“Tulumaksuseaduse muudatused on vajalikud, et viia meie seadus kooskõlla Euroopa Ühenduse õigusega. Sellega tagame me residendist äriühingute ja mitteresidendi püsivate tegevuskohtade võrdse kohtlemise. Samuti tasub märkida, et likvideerimisjaotis on sisuliselt dividend ning mitmes riigis seda ka niimoodi käsitletakse – seega ei leiuta Eesti siinkohal midagi uut,” pareeris rahandusminister Ivari Padar audiitorite kriitikat. Tema sõnul tuleb lõpetada olukord, kus investeeritakse Eestis asuvasse ettevõttesse ning võttes kasumi välja ettevõtte likvideerimise puhul, välditakse nii tulumaksukohustust.
Komisjon näitab näpuga
“Muidugi ei meeldi sellised muudatused investoritele, kes lootsid taolist skeemi kasutades tulumaksu maksmist vältida,” ütles Padar, kelle sõnul pole niisugune olukord märkamata jäänud ka Euroopa Komisjonis, kes on algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse residendist äriühingute ja mitteresidendi püsivate tegevuskohtade erineva maksustamise osas.
Endise rahandusministri Aivar Sõerdi sõnul on rahandusministeerium seda pähklit katki hammustada püüdes aga jätnud arvestamata nende muudatustega kaasnevad ebasoovitavad mõjud.
“Seadusekirjutajad on maandunud teises äärmuses, mis toob kaasa teenitud kasumi topeltmaksustamise,” nentis Sõerd.
Maksu- ja tolliamet kavandatavat topeltmaksustamist kommenteerida ei soovinud.
Tulumaksuseaduse muudatuse eelnõu menetleva rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi ütles, et on probleemidega üldjoontes kursis, kuid ei taha enneaegseid kommentaare jagada.
Seaduse seletuskirja kohaselt ei arvestata kapitali sissemaksete hulka fondiemissiooni, mis aga tihti on teostatud jaotamata kasumi arvel.
Mis kasu meil oli siis 0% ettevõtte tulumaksust, kui kaudselt ikkagi selle kallale kiputakse?
Ettevõtetele, kes varasematel aastatel investeerisid ja kasumit dividendidena välja ei võtnud, teeb riik karuteene. Kui praegu ostame aktsiaid tagasi, maksab iga füüsilisest isikust aktsiate müüja tulumaksu aktsiate müügist saadud kasumilt.
Eelnõu kohaselt maksustataks aktsiate tagasiostu ettevõtte tasandil ja füüsiline isik maksma ei peaks.
Kui börsiettevõte ostab aktsiaid tagasi, on iga füüsilise isiku huvi müüa oma aktsiad just nimelt emitendile, mitte aga mõnele teisele investorile.
Börsil kaubeldes ei ole võimalik valida, kes kellelt ostab, ja võib juhtuda, et ühe füüsilise isiku tehingu puhul maksab maksud emitent, teise sama hinnaga tehingu puhul aga isik ise.
Uue seaduse kohaselt oleks motiveeriv osta aktsiaid tagasi börsivälisel ehk OTC-turul, aga kahtlen, et selline tegevus Euroopa Liidu väärtpaberituru reeglistikuga kooskõlas on.
Tuletaksin siinkohal seaduseloojatele meelde tuntud ütluse Joosep Tootsilt: “See, mis ma sulle praegu ütlesin – see on teooria. Kui sa veeretama hakkad – siis on praktika.”
Osutatud probleemid on näide tagajärgedest, kui üritatakse seale sadulat selga siduda. Siga ei ole hobune, temaga ei ole hea ratsutada.
Ehk proovides ühte tulumaksusüsteemi müüa Euroopa Komisjonile teise tulumaksusüsteemi pähe, on tulemuseks sigahobune. Väärastus, millega pole suurt midagi muud peale hakata kui selle seljas Euroopa Kohtusse ratsutada – Euroopa Komisjon ei pruugi seda imelooma osta.
Esitasin eelnõu teiseks lugemiseks muudatusettepaneku, millega kehtestatakse vabastusmeetod tütarühingute osaluste võõrandamisest saadud kasule.
Kasu osaluse võõrandamisest sisaldab endas tütarühingu potentsiaalset tulumaksukohustust ning topeltmaksustamise ohtu, mistõttu tuleb topeltmaksustamist vältida samamoodi nagu kasumijaotamise korral. Lahendus on maksustada dividende, likvideerimisjaotisi, kapitali vähendamisi, aktsiate tagasiostu võrdväärselt äriühingu tasemel.
Topeltmaksustamise vältimiseks tuleks kasu vara võõrandamisest aktsionäri tasemel vabastada, seda nii juriidilisest kui ka füüsilisest isikust aktsionäri puhul. Sarnaselt käitutakse paljudes Euroopa Liidu riikides.
