Siseministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tahavad erandit Eestisse Ukrainast sõja eest saabuvate ajutiselt viibivate inimeste lühiajalisele töötamisele ja töötasule ning lubada jätkuvat töötamist Eestis enne 24. veebruarit viibinud Ukraina kodanikele, kelle lühiajalise töötamise aeg lõpeb.
Ministeeriumid esitasid neljapäeval asjakohased ettepanekud välismaalaste seaduse muutmiseks riigikogu põhiseaduskomisjonile, teatas siseministeeriumi pressiesindaja. Ministeeriumid soovivad seadust muutes luua erandit Eestisse Ukrainast sõja eest saabuvate inimeste lühiajalisele töötamisele ja töötasule ning võimaldada jätkuvat töötamist siin enne 24. veebruarit viibinud Ukraina kodanikele, kelle registreeritud lühiajalise töötamise periood lõpeb.
Lisaks on välismaalaste seadusesse tehtavate muudatuste seas ettepanekud, millega pikemas perspektiivis soodustada talentide ja investeeringute jõudmist Eestisse, pöörates samas tõsist tähelepanu rände väärkasutuse ennetamisele ja tõkestamisele.
Siseminister Kristian Jaani sõnas, et arvestades Ukrainas toimuvat sõda ei ole enne 24. veebruari Eestis viibinud Ukraina kodanikel ja nende perekonnaliikmetel võimalik pöörduda tagasi Ukrainasse. “Samas ei kuulu nad äsjase valitsuse korralduse alla, mis näeb ette ajutise kaitse andmist ja seetõttu tuleb muuta seadust, et võimaldada neil jätkuv seaduslik Eestis viibimine ja töötamine kuni olukord Ukrainas lubab neil tagasi pöörduda oma koduriiki,” rääkis Jaanis.
Siseministri sõnul sätestatakse erandina ka töötasu nõue, mille järgi tööandja on kohustatud Ukraina kodanikust töötajale maksma tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud selle tegevusala, kus tööle asutakse, aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 0,8 korrutisega. “Antud muudatusega tagame paindlikkuse, millega ühelt poolt anname võimaluse leida tööd ka piirkondades, kus palgatase jääb Harjumaa ja Tartumaa keskmistele alla ning teisalt võimaldame raskesse olukorda sattunud ukrainlastele hädavajaliku sissetuleku,” ütles Jaani.
Jaani märkis lisaks, et Eestis on nõudlus oskustööjõu järele viimastel aastatel kasvanud ning majanduse vajadustest tulenevalt, on mõistlik vaadata ümber välismaalaste seaduses sätestatud tingimused ka pikemas perspektiivis ning aidata tööjõuga seal, kus päriselt abi vaja. “Meie eesmärk on soodustada Eesti majanduse arengut ning kaasata välistööjõudu seal, kus seda kõige enam vajatakse. Pean mõistlikuks, et Eestisse saavad tulla need välismaalased, kes on Eestisse oodatud ja kelle panus on meie ühiskonna jaoks oluline. Muidugimõista peab see aga käima käsikäes oluliselt suurema järelevalve võimekusega. Selleks omakorda on kokku lepitud, et vajame IT-arenguteks ja täiendavaks tööjõuks 7,69 miljoni suuruses lisainvesteeringuid. Hinnanguliselt toovad muudatused töörändes aga igal aastal täiendavat maksutulu kuni 176 miljonit eurot,” rääkis Jaani.
Muudatusettepanekud toetavad neid Eesti majandusele olulisi sektoreid, kus spetsialiste kõige enam napib ja soodustavad nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes panustavad Eesti ühiskonna ja majanduse arengusse ning avaldavad positiivset mõju siinsele ettevõtlusele ning teadus- ja haridusmaastikule. Välistööjõu kaasamiseks täiendavate võimaluste loomisel on arvestatud vajadusega panustada ka migratsioonijärelevalvesse ja infotehnoloogilistesse arendustesse, maandamaks töötamise tingimuste väärkasutamise riske ja hoidmaks ausat ettevõtluskeskkonda.
Üks muudatusettepanekutest on vähendada välismaa tippspetsialistidele kehtestatud töötasu nõude määra. Kui kehtiv seadus näeb ette, et tippspetsialisti töötasu peab olema vähemalt kahekordne Eesti keskmine brutokuupalk, siis muudatustega soovitakse koefitsienti vähendada 1,5-le.
“Tippspetsialistide töötasu nõude vähendamisega võimaldame valdkonna parimate spetsialistide toomise nendele erialadele, kus Eestis jääb vajalike oskuste ja teadmistega töötajaid puudu. Eesti keskmine brutopalk on kiirelt kasvamas ja see tähendab, et tänast kahekordse keskmise palga nõuet suudab täita vaid IKT-sektor, kus sektori keskmine palk on vaieldamatult Eesti kõrgeim. Kuid kõrgelt kvalifitseeritud tippspetsialiste vajavad ka teised valdkonnad, mille keskmine palk ei ole võrreldav IKT-sektori palgatasemega, nagu masinatööstus, energeetika ja elektroonikatööstus,” tõi ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt näiteid.
Suti sõnul on plaanis laiendada ka ajutise töötamise võimalusi ning lubada lühiajaliselt Eestis töötanud välismaalasel taotleda sisserände piirarvu väliselt kokku kolmeaastast elamisluba töötamiseks. “Kahe-aastane elamisloa pikendamisvõimalus töötamiseks võimaldaks lühiajalise loa alusel Eestis töötaval välismaalasel siin töötamist jätkata, kui tööandja on olnud usaldusväärne, maksnud korrektselt nii palka kui makse ning soovib töösuhet jätkata. Venemaa Föderatsiooni provotseerimata agressioon ja sõjategevus Ukraina vastu teeb vajaduse seadusmuudatuste järgi eriti kiireloomuliseks,” rääkis Sutt.
Lisaks oleks ettevõtlusministri ettepaneku kohaselt edaspidi tehnoloogial põhinevatel globaalse kasvupotentsiaaliga kasvuettevõtetel võimalus kaasata välistööjõudu piirarvu väliselt. “Tehnoloogiapõhiste kasvuettevõtete roll Eesti majanduses on üha suurem. Ajal, mil globaalne konkurents oskustööjõu järele kasvab, peame soodustama kiirelt arenevate tehnoloogiaettevõtete Eestis tegutsemise jätkamist ja meie majandusse panustamist. Kasvuettevõtete loodud kõrge lisandväärtusega töökohad motiveerivad meie noori õppima IKT, inseneeria ning loodusteaduste erialadel ning tekitavad omakorda nõudluse täiendavate töökohtade järele nii teenusmajanduses kui mujal,” märkis Sutt.
Selleks, et ennetada võimalikke riske ja vähendada väärkasutust on kavas arendada migratsioonijärelevalvet ja lubade menetlemist toetavaid infotehnoloogilisi lahendusi ning tõhustada töötamise tingimuste kontrolli toetavaid meetmeid. Kõikidele tööandja vastutust käsitlevatele sätetele on kavas lisada täpsustus – juhatuse liikme või muu pädeva isiku vastutus ja kohustus tegutseda seaduses normide järgimiseks, et välismaalaste seaduse väärteokoosseise oleks võimalik rakendada.
Muudatuste kohaselt ei saa tähtajalise elamisloaga lühiajalise töötaja abikaasa tulevikus taotleda elamisluba pererändeks. Siseminister Jaani märkis, et sel muudatusel on aga üks erisus. “Siin on eriti tänaste Ukraina sündmuste valguses oluline rõhutada, et kui välismaalase kodakondsusjärgses riigis valitseb sõjaseisukord, võib Vabariigi Valitsus määrusega selles muudatuses teha erandi ning anda võimaluse perel keerulisel ajal koos olla,” ütles Jaani.
Lisaks minnakse eelnõuga edasi praegu menetluses olevate õpperände muudatustega. Näiteks soovitakse muudatustega suunata välisõppurid peale lõpetamist taotlema elamisluba töötamiseks või ettevõtluseks. “Tänane regulatsioon, kus on võimalik taotleda peale õpingute lõppu kohe elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks ei ole soodustanud välistudengite erialasele tööle minemist. Meie jaoks on aga oluline, et kvalifitseeritud spetsialistid leiaksid tee siinsele tööturule ning seeläbi panustaksid ka Eesti majandusellu ja ühiskonda,” rääkis Jaani.
Eesti peab jätkuvalt oluliseks doktorikraadiga inimeste Eestisse elama jäämist – nii ei puuduta välismaalaste seaduse kavandatavad muudatused Eestis või välisriigis doktorikraadi omandanud inimesi. Et õppimiseks antud elamisluba kasutataks eesmärgipäraselt, on kavas muuta õpirändega kaasneva pererände tingimusi. Edaspidi peavad täisealised pereliikmed taotlema viisat siin õppiva pereliikme külastamiseks iseseisva viisataotlejana ja elamisluba õppiva pereliikme juurde tulemiseks oleks võimalik taotleda alles kahe aasta möödumisel.
Lisaks lõppeks tulevikus õppimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivus, kui välismaalane katkestab õpingud või ei osale õppetöös täiskoormusel. Tähtajaline elamisluba õppimiseks antakse õppeasutuses täiskoormusega õppimiseks ja õppekava läbimiseks. Juhul kui välismaalane on saanud elamisloa õppimiseks, kuid otsustab õpingud katkestada või ei osale õppetöös täiskoormusel, siis ei ole õppimiseks elamisluba enam põhjendatud ja tal on aega 30 päeva, et korraldada oma Eestist lahkumine või taotleda uus seaduslik alus siin viibimiseks.
Veel nähakse muudatustega ette ka õppeasutuse akrediteerimise nõue. Nõude eesmärk on vältida ärilistel eesmärkidel kõrgkooli asutamist, kus luuakse olukord, kus institutsionaalset akrediteeringut mitteläbinud kõrgkool püüab oma majanduslikku seisu parandada paljude välisüliõpilaste vastuvõtmisega või kus keskendutakse üksnes kolmanda riigi kodanikele hariduse pakkumisele. “Riigi ülesanne on vältida olukorda, kus välismaalastele lubataks küll õppimisvõimalusi, aga tegelikult on õppeasutusel probleemid ja kool on sunnitud tegevuse lõpetama ning edasist vastutust riiki saabunud välismaalaste, juba tehtud kulude ja teostamata jäänud õpingute eest ei võeta,” selgitas siseminister Jaani.
Vaata ka:
Välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE).
