Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on valitsuse kavandatavas pensionireformis põhiseaduse suhtes mitmeid küsitavusi, kirjutab ERR-i uudisteportaal.

“Õiguskantsler ei ole kavandatava reformi vastu ega selle poolt, sest tegemist on poliitilise küsimusega, kuid annab seadusandjale märku põhiseaduslikkuse probleemidest, mis on teada ja mida ei ole lahendatud,” kirjutab Madise riigikogu rahanduskomisjoni esimehele Aivar Kokale adresseeritud kirjas ja lisab, et vajadusel teeb reformi põhiseaduspärasuse kohta lõpliku otsuse riigikohus.

Õiguskantsleri hinnangul toob pensionireform kaasa ebavõrdse kohtlemise, kuna nendel, kes on kogumispensioni teise sambaga liitunud, saavad pensioniks kogutud raha – sealhulgas riigi eraldatud sotsiaalmaks – enne pensioniea saabumist välja võtta, kuid samaealistel inimestel, kes ei ole kohustusliku kogumispensioniga liitunud, ei ole võimalik nende töötasult tasutud sotsiaalmaksust 4 protsenti vabaks kasutamiseks kätte saada.

Madise sõnul on probleeme ka muudatuste rakendamiseks kavandatud ajas, mis tema hinnangul on praegu liialt lühike, arvestades, et tegemist on olulise reformiga. Õiguskantsler juhib tähelepanu, et muudatuste kiireloomulisust pole ka põhjendatud.

Üldjuhul ei tohi ega saa seadusel olla seaduse jõustumiseelsele ajale tagasiulatuvat jõudu, kuid kavandatav pensionireform loob sellise võimaluse, viitab Madise.

“Muudatus, mis annab õiguse öelda üles eluaegseid annuiteetlepinguid, on asjasse puutuvatele isikutele kahtlemata üllatuslik. Eluaegne pensionileping on oma olemuselt tähtajaline – surmani kestev – leping. Sellise lepingu sõlminud pooltel on eriti tugev ootus, et õigusloomega ei sekkuta väljakujunenud lepingulistesse suhetesse,” tõdeb ta.

Õiguskantsler viitab sellele, et kui osa inimesi hakkab pensionifondidest oma raha välja võtma, mõjutab see fondiosakute hinda ning sellega ka nende inimeste pensionivara väärtust, kes ei kavatse teisest sambast lahkuda.

“Kogumisperioodi reeglite põhimõttelise muutmisega – kogumisperioodil koos varaga väljumise võimaluse andmisega – loob riik riski, et pensionifondi osakute väärtus hakkab lisaks finantsturgudel ja majanduses toimuvale sõltuma suurel määral teiste osakuomanike käitumisest,” kirjutab Madise.