Riigikogus läbis esimese lugemise riigivaraseaduse eelnõu, mis lihtsustab riigivara valitsemist ning loob omavalitsustele paremad võimalused ettevõtluskeskkonna arendamiseks.
Edaspidi saavad omavalitsused ettevõtluse arendamiseks riigilt maad taotleda kahel viisil: oluliste investeeringute tegemiseks tasuta ning muuks ettevõtluseks tasudes harilikust väärtusest viie aasta jooksul 65 protsenti. Oluliste investeeringutena tulevad kohalike omavalitsuste puhul kõne alla eeskätt tööstusparkide loomine ja laiendamine.
"Mida rohkem vallad ja linnad tegelevad ettevõtluse toetamisega, seda enam paraneb piirkondlik majanduskeskkond," ütles riigihalduse minister Arto Aas. "Omavalitsused teavad piirkonna vajadusi ning neile tuleb anda rohkem võimalusi ettevõtluse arendamiseks."
Ettevõtjate jaoks lihtsustub maa taotlemine oluliste investeeringute tegemiseks, eeskätt ekspordile suunatud projektide elluviimiseks. Ettevõtjad saavad taotleda maad otsustuskorras ega pea osalema enampakkumistel, kuid tasuda tuleb turuhind. Taotlused tuleb esitada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kes kutsub kokku komisjoni, kuhu kuuluvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi esindajad ning vajadusel ka eksperdid. Komisjoni tööd abistab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes teeb eelnõustamist, menetleb taotlusi ja tegeleb järelevalvega. Komisjon esitab positiivsed otsuseettepanekud valitsusele.
Eelnõuga täpsustatakse ka riigivara valitsemise põhimõtteid ja lihtsustatakse vara üleandmist ühelt asutuselt teisele, sh vähendades kooskõlastusringe. Näiteks ei ole enam vaja valitsuse otsust väikeste pindade ja ruumide ajutisele kasutusele andmise kohta. Riigivara valitseja saab edaspidi ise otsustada eluruumi üürimise ja väikesemahuliste lepingute üle. Kinnisvaraotsuseid ei pea enam kooskõlastama rahandusministeeriumiga, need otsused teeb riigivara valitseja või valitsus, vastavalt otsustusõigusele.
Riigile mittevajaliku kinnisasja võõrandamise ja kasutusse andmise korra muutmisega selgitatakse edaspidi võimalikult laias ringis välja, kes ja milleks võiks antud kinnisvara vajada. Huvitatud isikute ringi kaasatakse lisaks riigiasutustele ka kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, riigi sihtasutused ja mittetulundusühingud ning see toimub riigi kinnisvararegistris.
Täiendatakse riigi osalemist eraõiguslikes juriidilistes isikutes, näiteks ei või riigi sihtasutus edaspidi anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse, välja arvatud juhul, kui vastav õigus tuleneb põhikirjast.
