Euroopa Komisjon on tulnud välja uue ja väga mahuka pakendi ja pakendijäätmete määruse ettepanekuga, mis kehtestab ka ettevõtjatele mitmeid uusi nõudeid. Näiteks peavad ettepaneku kohaselt alates 1. jaanuarist 2030 kõik pakendid olema ringlusessevõetavad ning lisaks tuleb senisest rohkem kasutusele võtta korduskasutatavaid pakendeid. Koda andis keskkonnaministeeriumile teada, et komisjon ettepanek on samm õiges suunas, kuid ettevõtjatel on plaanitavate muudatuste osas veel palju ebaselgust ning kõik uued nõuded ei pruugi olla praktikas teostatavad.
Plaanitavate muudatuste peamine eesmärk on vältida pakendijäätmete teket, suurendada pakendijäätmete ringlussevõttu ja vähendada vajadust esmaste loodusvarade järele ning luua hästi toimiv ümbertöötatud tooraine turg. Komisjoni ettepaneku kohaselt peab iga liikmesriik vähendama pakendijäätmete teket võrreldes 2018. aastaga 2030. aastaks 5 protsenti, 10 protsenti aastaks 2035 ning 15 protsenti 2040. aastaks.
Kõik pakendid peavad olema ringlussevõetavad
Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt peavad kõik pakendid olema aastaks 2030 ringlussevõetavad. Koda andis keskkonnaministeeriumile teada, et tegemist on õige, kuid samas ka väga ambitsioonika eesmärgiga. Mitmed ettevõtjad andsid meile teada, et pakutav ajaraamistik on liiga lühike ning selle jooksul ei ole võimalik teha kõiki ettevalmistusi. Materjalide ringlussevõtmine eeldab tehnoloogiaid, kuid hetkel ei ole vajalikke tehnoloogiaid olemas või ei ole need veel tööstuslikult kasutuses.
Seetõttu tegime keskkonnaministeeriumile ettepaneku, et Eesti seisaks komisjoniga läbirääkimistel selle eest, et lükata selle nõude jõustumine edasi või siis alternatiivina kehtestada nõue, et aastaks 2030 ei pea olema kõik pakendid ringlussevõetavad, vaid üksnes teatud osa neist.
Plastpakendid peavad sisaldama ringlussevõetud materjali
Lisaks sisaldub komisjoni ettepanekus nõue, kui palju peavad plastpakendid sisaldama ringlussevõetud materjali. Näiteks plast joogipudelite (PET) puhul peab ringlussevõetud materjali sisaldus olema 2030. aastaks vähemalt 30 protsenti ja 2040. aastaks 65 protsenti. Kontaktitundlike toodete pakendite, näiteks toiduga kokkupuutuvate pakendite puhul, kus PET on peamine materjal, peab 2030. aastaks olema ringlussevõetud materjali sisaldus 30 protsenti ja muust plastmaterjalist valmistatud pakendi puhul 10 protsenti. 2040. aastaks peab kõikide kontaktitundlike plastpakendite puhul see number olema 50 protsenti.
Koda andis keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas teada, et toetab lähenemist, mille kohaselt tuleb plastpakendites suurendada ringlussevõetud materjali sisaldust. Samas juhtisime tähelepanu sellele, et need eesmärgid ei ole ettepanekus sisalduva ajahorisondi jooksul saavutatavad.
Esiteks on ebaselge, kas ja kuidas on võimalik mõõta, kui palju sisaldub plastpakendis ringlussevõetud materjali. Meile teadaolevalt puudub hetkel selline mõõtmise võimekus. Lisaks ei ole meile teadaolevalt ringlussevõetud materjali kohta tööstuslikku standardit. Sellest tulenevalt on ka ebaselge, kuidas tõendada ja teostada järelevalvet selle üle, kui palju on plastpakendis kasutatud ringlussevõetud materjale. Meile valmistab ka muret, et see nõue hakkaks kehtima ka toidupakendite osas. Toidupakendite osas kehtivad ranged toiduohutuse nõuded ning kui pakend sisaldab ringlussevõtud materjali, siis ei pruugi olla tagatud tooteohutus.
Eeltoodud põhjustel tegime keskkonnaministeeriumile ettepaneku seista selle eest, et ringlussevõetud materjali sisalduse nõuet oleks võimalik ka tegelikkuses aastaks 2030 saavutada. Selleks tuleks uut nõuet kohaldada vähemate plastpakendite osas, vähendada seatud sihte või jätta pikem periood sihtide saavutamiseks.
Uued eesmärgid korduskasutatavatele pakenditele
Euroopa Komisjoni ettepanekus sisalduvad ka korduskasutuse ja taastäitmise sihtmäärad ettevõtjatele. Näiteks lõppturustaja, kes tegutseb HORECA sektoris, peab müüma kaasamüüdava kohesekstarbimiseks mõeldud toidu korduskasutussüsteemi pakendis või taastäidetavas pakendis 2030. aasta 1. jaanuariks 10 protsendi ulatuses ning 2040. aasta 1. jaanuariks 40 protsendi ulatuses.
Koda põhimõtteliselt toetab seda muudatust. Samas peame väga oluliseks, et oleks üheselt arusaadav, millisele valmistoidule hakkab see nõue kehtima. Hetkel ei ole see piisavalt selge. Näiteks jääb ebaselgeks, kas see nõue kohaldub ka bioloogiliselt aktiivsetele ja kergesti riknevatele tööstuslikult toodetud valmistoitudele, näiteks jogurtitopsidele. Meie hinnangul ei tuleks nendele toodetele seda nõuet kohaldada. Lisaks on ebaselge, kas see nõue kohaldub üksnes HORECA sektorile või peavad seda nõuet täitma ka jaekaubandusettevõtted, kes müüvad valmistoitu, kuid ei paku kohapeal söömise võimalust. Küsimusi tekitab ka ettepanekus olev tingimus, et nõuet kohaldatakse siis, kui valmistoitu tarbitakse tavaliselt anumast. Kas see tähendab, et näiteks suuremale osale kondiitritoodetest ei hakka see nõue kohalduma, sest tavaliselt ei tarbita näiteks saiakesi või torti anumast?
Määruse jõustumise aeg ei ole veel teada
Hetkel ei ole teada, kas, millal ja millise sisuga jõustub komisjoni määruse ettepanek. Praegu käivad selle ettepaneku osas alles Euroopa Liidus läbirääkimised ning selle sisu võib veel muutuda. Ettepaneku kohaselt jõustub uus määrus 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ning määrust tuleb kohaldada pärast 12 kuu möödumist määruse jõustumisest. Määrus on tervikuna Eestile siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Euroopa Komisjoni pakendite ja pakendijäätmete määruse ettepanekuga saab lähemalt tutvuda siin.
