Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas riigikogule seadusemuudatusi, millega paraneb hoolduskohustusega töötajate õiguste kaitse ning lihtsustub 13-14-aastaste alaealiste töölevõtmine.

Eelnõuga antakse hoolduskohustusega töötajatele ja ametnikele õigus küsida paindlikke töö- või teenistustingimusi, näiteks osalist tööaega, paindlikku töökorraldust või võimalust teha kaugtööd.

“Juba täna on kõikidel töötajatel võimalik tööandjalt küsida paindlikke töötingimusi ning tööandjal õigus otsustada, kas ta saab küsitule vastu tulla. Eelnõu vastuvõtmisel peavad tööandjad edaspidi alla 8-aastast last kasvatavate ja teiste hoolduskohustusega töötajate taotlusi alati hindama. Kui tööandjal ei ole võimalik paindlikke töötingimusi pakkuda, peab ta seda ka põhjendama,” sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Lisaks sätestatakse hoolduskohustusega töötaja ja ametniku puhul pööratud tõendamiskoormus töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise vaidlustes. Hoolduskohustusega töötaja töösuhte ülesütlemisel peab tööandja edaspidi tõendama, et töölepingu lõpetamise põhjus ei olnud töötaja hoolduskoormus. Muudatused tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu.

Sama eelnõuga leevendatakse 13-14-aastaste noortega töölepingu sõlmimise tingimusi. Seadusemuudatusega kaotatakse edaspidi kohustus 13-14-aastaste puhul küsida tööinspektorilt 10 tööpäeva enne noore tööle asumist selleks nõusolekut. Endiselt jääb kehtima tööinspektsiooni loa küsimise nõue 10 päeva enne tööle asumist 7-12-aastaste laste töölevõtmisel. Samuti on jätkuvalt tööandjal keelatud alaealist tööle lubada lapsevanema või seadusliku esindaja heakskiiduta.

“Praktikas töötavad alaealised sageli hooajatöödel, näiteks nagu maasikate korjamine, kus sõltuvalt ilmastikutingimustest võib tekkida vajadus noori kiirelt tööle võtta. Seetõttu nägime vajadust noortele töökogemuse andmise soodustamiseks lubada töölepingute sõlmimist senisest kiiremini,” ütles minister Kiik.

Eelmisel aastal Sotsiaalministeeriumi koostatud analüüsist selgus, et suur osa alaealisi on tööle võetud võlaõiguslike lepingutega, mis ei paku piisavaid sotsiaalseid garantiisid ega taga kaitset tööõnnetuste korral. Üks põhjus võlaõiguslike lepingute sõlmimiseks on olnud võimalus neid kiiremini sõlmida.

Seadusemuudatused jõustuvad 1. aprillil 2022. a. Alaealiste töötamist puudutav säte jõustub pärast eelnõu heakskiitmist riigikogus.