Eesti pensionisüsteem on kõikide Euroopa Liidu riikidega võrreldes viimasel kohal lausa kolme näidiku poolest. Meie pensionärid on suhtena töötatud aastate arvu kõige lühemat aega pensionil, teenivad kõige madalamat pensioni asendusmäära ja on kõige kõrgema vaesusriskiga. See näitab, et meie pensionisüsteem vaevleb kroonilises rahapuuduses.
Antud pensionireformi eelnõuga (seletuskiri) ei parandata mitte ühtegi neist kolmest probleemist. Lisaks antakse mullu vastuvõetud seadusega pensionifondidele pikaajaliste investeeringute tegemise kontekstis täiesti vastupidine signaal ning nullitakse ära edusammud, mida on tehtud Eesti kapitaliturgude arendamisel ja pensionivara kohalikku majandusse investeerimisel.
Mitmest algselt juttu olnud suurema paindlikkuse võimalusest on loobutud – näiteks ei anta soovijatele võimalust oma pensioni II samba sissemakseid vabatahtlikult suurendada (kuigi räägitakse vajadusest rohkem vastutada oma pensioni sissetuleku eest) või võtta isiklikult raskel ajal pensioni II samba sissemaksetest ajutist maksepuhkust (sissemaksete lõpetamine võrdsustatakse pensioni II sambast väljaastumisega 10 aastaks), samuti ei saa kogutud finantsvara kasutada lisatagatisena näiteks eluaseme soetamisel omaosaluse sissemakse vähendamiseks.
Loodetavasti võetakse kooskõlastusringis konstruktiivseid ettepanekuid siiski kuulda, et ei tekiks seadust, mille eesmärk on pensionisäästude arvelt riigi tulusid kasvatada, vaid mis ka päriselt muudaks kogumist atraktiivsemaks.
Mõned olulisemad pensionieelnõu miinused ja plussid
Miinused
- Kogu pensioniraha lubatakse elu jooksul kaks korda välja võtta enne pensioniiga, mis tähendab, et rahapuuduses vaevlevast Eesti pensionisüsteemist lubatakse oluline osa rahast välja viia.
- Põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine raha väljavõtmisel:
- inimesed, kes on pensioni I sambasse palgast sõltuvaid kindlustusosakuid kogunud, need ei saa oma sissemakstud 4%le sotsiaalmaksule ligipääsu (ei enne pensioniiga ega ka pensionieas), kuid need, kes on pensioni II sambasse sissemakseid teinud, need saavad. Kuigi koalitsioonilepingus on lubatud “Pensioni II sambast väljujaid koheldakse analoogselt nendega, kes ei ole pensioni II sambaga liitunud”;
- need, kes on kogunud pensioni II sambasse alla 10 000 euro, saavad raha kohe kätte. Ülejäänud peavad kuni aasta ootama – puudub sisuline põhjendus erinevaks kohtlemiseks.
- Ebamõistlikult lühike raha väljamakse tähtaeg, mis takistab tulevikus Eesti kapitaliturgude arengut ja Eesti suunaliste pikemaajaliste investeeringute tegemist pensionifondide poolt – koalitsioonilepingus kirjas olnud 2 aasta asemel on väljamakseperioodi lühendatud 1 aasta peale, kusjuures alla 10 000 eurone pensionisumma antakse kätte ühekorraga.
- Pole mõeldud sellele, et kui inimene soovib pensionikogumist pensioni II samba fondis jätkata, kuid sooviks kogutud rahast ka kogumisperioodil kasu saada – näiteks kasutada oma fondiosakuid täiendava tagatisena eluaseme ostmisel väiksema kodulaenu sissemakse tegemiseks.
- Suureneb tööandjate halduskoormus, sest lisandub regulaarne kohustus hakata kolm korda aastas kontrollima, kas inimene on pensioni II sambas või mitte.
- Pensioni II sambasse sissemaksete tegemise lõpetamine ehk maksepuhkuse võtmine on võrdsustatud raha väljavõtmisega ehk sissemaksete tegemise lõpetamise järel ei saa jätkata sissemaksete tegemist enne 10 aasta möödumist. See tähendab, et pole võimalik olukord, kus inimene ei tee oma 2% makset, kuid jätkab 4% sotsiaalmaksu kogumist pensioni II sambasse.
- Inimesed, kes sooviksid oma pensioni II sambasse pensioni jaoks koguda rohkem kui 2%+4%, ei saa seda soovi korral teha, sest riik ei võimalda rohkem kui 2% oma brutopalgast selle eelnõu järgi jätkuvalt enda pensioni II samba pensionikogumisse panustada.
- Pensioni III samba maksusoodustusega väljavõtmise piiri nihutatakse tänase 55 aasta pealt uute kogujate jaoks kaugemale (neile, kes on liitunud III sambaga enne 2021 aastat, säilib 55 aasta piir) ja 15% aastatulu või 6000 eurot sissemakse maksusoodustuse ülempiiri pole suurendatud ega indekseeritud, kuigi väljavõtmise vanuse (pensioniea) piiri on suurendatud.
- Pensioni I ja II sammast on alati vaadatud koos. 2018. aasta detsembris muudeti I sammast just oluliselt solidaarsemaks, see jõustub 2021 (palgast sõltuvat I samba pensioni ühendosa langetati 50% peale ja teise 50% annab töötatud aastate arv ehk staaž), ning selle tulemusena langeb tulevikus pensioni sõltuvus palgast 60% pealt 50% peale. Kuid eeldus oli, et suurem seos palgaga (ja seeläbi ka heidutus ümbrikupalkade vastu) jääb läbi pensioni II samba. Kui pensioni II sammas on aga vabatahtlik ja osa inimesi oma pensioniraha välja võtab, siis pensionile minnes nende asendusmäär kukub senisest madalast tasemest oluliselt madalamale, väheneb pensioni seos palgaga veelgi ning suureneb ümbrikupalkade motivatsioon. Seda, kas pensioni II samba muudatusega peaks uuesti ümber vaatama pensioni I samba muudatused, pole antud eelnõuga adresseeritud.
- Pensioniraha väljavõtmise võimalusega suureneb tõenäoliselt hüppeliselt investeerimiskelmuste arv – plaani, kas ja kuidas sellega võidelda, pole adresseeritud.
- Reformiga kaasnevad olulised ja märkimisväärsed kulutused riigi ja erasektori vajalike IT-süsteemide arendamiseks ning pensioniteadlikkuse tõstmiseks vajaliku nõustamisteenuses osas tulenevalt lisandunud valikutest.
Plussid
- Vaikimisi valik on jätkuvalt pensionikogumist soodustav, st vaikimisi annab riik ka signaali, et tegelikult iga inimene peaks pensioniks ise koguma ja raha välja võttes tuleb see kompenseerida hiljem kogumisega omal käel.
- Väljamaksesüsteemi reform, mis võimaldab suuremat paindlikkust raha väljavõtmisel pensionieas ja loob maksustiimuli raha väljavõtmiseks just pensionieas – 10% tulumaks pensionieas vs. 20% kogumisfaasis. Lisaks 0% maksumääraga raha välja võtmisele eluaegse kindlustuslepinguna tekib õigus 0% maksumääraga raha välja võtta ka oodatava eluea pikkuse fondipensionina, st raha jätkab investeerimistulust osa saamist ka pensionieas.
- Puuduva töövõime korral võimaldatakse pensioni II sambast raha välja võtta ja teha seda tulumaksuvabalt.
- Tõsiste investeerimishuviliste jaoks tekib juurde võimalus investeerimiskonto kaudu soovi korral ise oma pensionivara fondijuhiks hakata.
- Kõigil inimestel, kes ei ole pensioni II sambaga täna liitunud, on võimalik seda nüüd teha, et kindlustada endale parem pensionipõlv.
- Pensioni III samba väljamaksed, mis on tehtud inimese eelpensioni- või pensionieas, ei lähe enam inimese maksuvaba tulu arvestusse.
Loe lisaks:
- Kogumispensioni teise samba ümberkorraldused
- Riikliku pensionikindlustuse seadus
- Kogumispensionide seadus
Artikkel ilmus Äripäevas
