Eesti Turvaettevõtete Liit on seisukohal, et riigihangete seaduse muutmise seadus on turvateenuste seisukohalt vastuvõetamatu ning viib ohtlikule teele.
Riigikogus esimese lugemise läbinud Riigikogu majanduskomisjoni poolt algatatud seaduseelnõu sätestab teenuseliigid, mille puhul ostja ei ole kohustatud järgima riigihangete seaduses sätestatud korda, mis sisuliselt tähendab nende teenusliikide puhul avalike hangete läbiviimise nõude puudumist. Sellise teenuseliigina on nimetatud eelnõu sõnastuses ka “uurimis- ja turvateenuseid, välja arvatud soomusautoteenused”. Tuleb märkida, et uurimisteenused ei ole Eestis üldse seadustatud, kuna Riigikogu poolt lõpetati eradetektiivinduse seaduse menetlemine. Kuna turvateenuste liigid on sätestatud turvaseadusega, siis on soomusautoteenused vähemalt turvateenuste kontekstis täiesti arusaamatu kurioosum – kes seda teenust ostab või pakub teavad ilmselt vaid eelnõu koostajad.
Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas toodud põhjendus, et nimetatud “teenused on väga spetsiifilise iseloomuga, mistõttu nende tellimine järgides kõiki riigihangete seaduses sätestatud protseduure oleks äärmiselt raskendatud ning võimalike pakkujate ringi piiratuse tõttu ka majanduslikult põhjendamatu” ei päde mingil juhul turvateenuste puhul, kus kohati isegi küllaltki suurele turukontsentratsioonile vaatamata piisab pakkujaid põhiliste turvateenuste osas. Probleemiks on mõnigi kord pigem ostjate ebapiisav kompetentsus pakkumistingimuste esitamisel, mis aga ei ole kaugeltki seotud turvaeenuste spetsiifilise iseloomuga.
Olukorras, kus kogu Euroopas, sealhulgas ka Eestis, suureneb pidevalt avaliku sektori poolt ostetavate turvateenuste osakaal kogu sektori käibes (EL vanades liikmesriikides keskmiselt 40% kogu turukäibest), on turvateenuste riigihangete seaduse reguleerimisalast väljajätmine täiesti põhjendamatu ja ainuüksi avaliku sektori läbipaistmatust ning korruptiivseid ilminguid soodustav. Kindlasti ei aita see kaasa avaliku sektori poolt ostetavate turvateenuste kvaliteedi tõusule, vaid pigem vastupidi. Eelnõude menetlemine ilma vastavat valdkonda esindava ettevõtlusorganisatsiooniga konsulteerimata on küll meie seadusloome praktikas tavapärane, kuid seadusandjal puudub vähimgi moraalne õigus kahjustada ühe või teise ettevõtlusvaldkonna arengut. Turvateenuste ja -toodete valdkonna kogumaht ligineb täna pooleteisele miljardile kroonile ning siin on eri teenuseliikide osas hõivatud alaliselt kokku ligikaudu kuus tuhat töötajat.
Kuigi sageli tavatsetakse öelda, et turvalisuse üle ei tingita, on seadusandja avaliku sektori puhul seda ilmselt valesti mõistnud ning võtnud antud ütlust sõna-sõnalt.
