Riigikogu muutis teisipäeval, 21. oktoobril isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, täiendades nii isikut tõendavate dokumentide seadust osas, mis reguleerib isikule, kes ei ole Eesti kodanik ega Eesti välismaalasest elanik, digitaalse isikutunnistuse väljaandmist.

Valitsuse algatatud seadusemuudatuse kohaselt oli õigusselguse huvides otstarbekas täiendada seadust ning kehtestada regulatsioon e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmiseks, selle kasutamise õiguspärasuse üle järelevalve teostamiseks, kehtivuse peatamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. E-residendi digi-ID loomine aitab kaasa välisriikides elavate välismaalaste kaasamisele Eesti majanduse, teaduse ja hariduse ning IT-keskkonna arendamisse, muutes Eesti maailmas unikaalse lahenduse pakkujana atraktiivseks majandus-, teadus- ja hariduskeskkonnaks.

Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Kallemets on öelnud, et kui Eesti elanike jaoks on pea kogu asjaajamine digitaalne, siis püsivalt teistes riikides elavatele välismaalastele praegu sellist võimalust loodud ei ole. E-residentsuse seaduseelnõu jõustumisel saavad välismaal viibijad virtuaalse isikutunnistuse, mis tagab ligipääsu Eesti digiteenustele.

Tema sõnul annab digi-ID mitteresidentidest ning mittekodanikest välisinvestoritele kindlustunde siinsel ettevõtlusmaastikul juurdumiseks. "E-residentsusega loodav võimalus iga tegevust ise registrist lihtsalt kontrollida muudab petturite elu väga keeruliseks ning võimaldab omanikel ise registris juhatuse ära vahetada või e-teenuste kaudu toimida edukalt ise juhatuse liikmena. Täna on 112 000 Eestis tegutsevast ettevõttest ligi kümnendik välisosalusega. E-residentsus soodustab meile oluliste ettevõtete tegutsemist ja lisandumist Eesti majanduskeskkonda," lausus Kallemets.

Ta kutsus üles siseministeeriumi koostöös välisministeeriumiga astuma samme suunas, et järgmise aasta lõpuks oleks e-residentidel võimalus digi-ID taotlemiseks välisesindustes, mitte ainult Eestis kohapeal.