Riigikogu võttis oma tänasel (19.12.2016) istungil vastu 2017. aasta riigieelarve eelnõu, mille järgi kasvavad eelarve kulud võrreldes 2016. aastaga 734 miljoni euro võrra ehk 7,6 protsenti 9,66 miljardi euroni.
"See eelarve toetab majanduskasvu. Tööjõumaksud langevad võrreldes 2016. aastaga, sest maksuvaba tulu kasvab ning esmakordselt tehakse tulumaksu tagasimaksed 2016. aastal madalat palka saanud töötajatele," ütles rahandusminister Sven Sester.
"Suurendamaks ettevõtete konkurentsivõimet, jätame ära 2017. aasta jaanuaris jõustuma pidanud majutusasutuste käibemaksu tõusu ja samuti ettevõtetele oluliseks sisendiks oleva diislikütuse aktsiisi tõusu 2018. aasta alguses," lisas Sester. "Sealjuures hoiame riigi rahaasjad korras. Eelarve vastab seadusega kehtestatud struktuurse tasakaalu nõuetele."
Majanduskasvu elavdamiseks on riigikogu vastu võtnud tööjõumakse vähendavad otsused, millega maksuvaba tulu tõuseb 2017. aastal 180 euroni. 2017. aastal tehakse ka tulumaksu tagasimaksed 2016. aastal madalat palka saanud töötajatele.
Euroopa Liidu ja muid välistoetusi on 2017. aasta riigieelarves kavandatud 961 miljonit eurot ja nende riiklikuks kaasfinantseeringuks 81 miljonit eurot. Välistoetustest 60 protsenti moodustavad 2014–2020 perioodi struktuurifondide vahendid ja 30 protsenti põllumajandus- ja kalandusfondid. Euroopa Liidu vahendite toel kasvavad 2017. aastal ka riigi investeeringud, mis toetavad majanduskasvu.
Julgeoleku tugevdamiseks lisanduvad Eesti iseseisva kaitsevõime arendamiseks mõeldud 2 protsendile SKPst liitlaste võõrustamise kulutused. Kokku on kaitsekulud 2017. aastal ligikaudu 2,2 protsenti SKPst, mis on läbi aegade kõrgeim tase. Liitlasvägede tarbeks on eelarves ette nähtud täiendavalt 26 miljonit eurot. Samuti panustab riigieelarve 2017. aastal siseministeeriumi valitsemisalas 2,7 miljonit eurot kiirreageerimisvõimekuse arendamisse ja 20 miljonit eurot idapiiri väljaehitamisse.
Lastega perede heaolu suurendamiseks ja sündide soodustamiseks rakendub 1. juulil lasterikka pere toetus: 1. juulist kasvab kolme ja enama lapsega perede toetus 300 eurole ning seitsme ja enama lapsega perede toetus 400 eurole kuus. Samuti käivitub elatisabifond, mis tagab üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuise elatisraha ja milleks on alates 2017. aastast riigieelarvest igaks aastaks ette nähtud 7,2 miljonit eurot.
Riiklikuks pensionikindlustuseks on eelarves ette nähtud 1,67 miljardit eurot. Keskmine vanaduspension tõuseb 5 protsenti ehk 20 euro võrra 416 eurole ja jääb ka tulevikus maksuvabaks. Üksi elavatele pensionäridele on täiendavalt ette nähtud 115 euro suurune toetus.
Haigekassa eelarve kasvab tuleval aastal 66 miljoni euro võrra 1,09 miljardi euroni. Riigikogu otsustas riigieelarvega eraldada haigekassale järgmiseks aastaks täiendavalt 10 miljonit eurot lisaks sotsiaalmaksu ravikindlustuse osale. Järgmisel aastal saab hoo sisse ka euroraha toel esmatasandi tervisekeskuste rajamine ning käivitub täies mahus tööhõivereform.
Valitsus suurendab palgafondi keskselt prioriteetsetes valdkondades. Valitsus asub senisest jõulisemalt realiseerima eesmärki viia õpetajate keskmine palk 120 protsendini Eesti keskmisest palgast. Palgafond kasvab õpetajatel, sotsiaalhoolekandetöötajatel, kõrgharidusega kultuuritöötajatel ja siseturvalisuse valdkonnas (sealhulgas politseinikel, päästjatel ja tolliametnikel). Palgafondi täpsem jaotus ja konkreetsed palgatõusud jäävad iga valitsemisala enda otsustada.
Valitsuse pikaajaline poliitika on edendada majanduskasvu, hoida ja tugevdada Eesti julgeolekut, suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust ning pöörata Eesti rahvaarv taas tõusule. Valitsuse eelarvepoliitika on jätkusuutlik ja makromajandust tasakaalustav. Valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve järgmisel aastal kavandatud ülejäägiga 0,2 protsenti prognoositavast sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Loe lisaks: 2017. aasta riigieelarve seadus 303 SE
