Riigikogus läbis esimese lugemise perehüvitise seaduse muutmise eelnõu, mis koondab ühte seadusesse senised peretoetuste, vanemahüvitise ja elatisabi seadused. Sama seadusega luuakse uus elatisabiskeem, mis võimaldab 2017. aastast maksta kuni 100 eurot elatisvõlgniku lapsele.
Valitsuse algatatud perehüvitise seaduse eelnõuga (217 SE) muudetakse õigusselguse huvides perehüvitiste seaduse eelnõuga veel 19 eriseadust, et ühtlustada erinevad sotsiaalvaldkonnas tehtavad elektroonilised menetlused ja vähendada dubleerimist. Lapse sünni ja kasvatamisega seotud toetusi nimetatakse edaspidi ühtselt perehüvitisteks. Samuti kaasajastatakse kehtiva õiguskorra aegunud sätted.
Valitsuse nimel eelnõu tutvustanud sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles, et elatisabiskeemi seadustamisega kehtestatakse uus regulatsioon, mille eesmärk on eelkõige üksinda last kasvatavate perede laste heaolu parandamine. Tsahkna sõnul on tegu olulise sammuga väga paljudele üksinda last kasvatavate perede vanematele ja ühiskonnale laiemalt. Minister märkis, et riik astub sellega oma perepoliitikas ühe põhimõttelise sammu nõrgema poole kaitseks.
„Elatisabiskeemi eesmärk on tagada vähemalt 100-eurone elatisabi kättesaamine reaalselt sellele lapsele, kellele see elatisabi on välja mõeldud ja välja mõistetud. Ma tahaksin rõhutada veel seda, et tegu ei ole uue peretoetuse või lapsetoetusega, vaid selle skeemiga, kus ühelt poolt kohtu korras on välja mõistetud elatis. Kui üks pool seda täitma ei asu, siis see nõue pööratakse täitemenetluse kaudu selle isiku vastu, kes on võlglane, ja riik asub nõrgema poole ning nõuab sisse rahalise nõude. Samal ajal hakkab riik maksma sellele lapsele kuni 100-eurost elatisabimakset,“ ütles Tsahkna.
Tsahkna tõi välja, et Eestis on üksinda last kasvatavaid vanemaid praegu peaaegu Pärnu linna täis inimesi ehk siis üle 42 000 ja nende peredes kasvab 56 000 last, see tähendab, et iga neljas Eesti laps kasvab üksinda last kasvatava vanema peres. „Täitemenetluses on elatisabinõudeid ehk võlglaste vastu suunatud nõudeid nüüdseks üle 8000. See summa, mis ollakse oma lastele võlgu – elatistoetused, elatisabi – on praeguseks juba üle 15 miljoni euro, see on ühe korraliku omavalitsuse terve aastane riigieelarve. Me peame aru saama, et see raha ollakse võlgu oma lastele,“ ütles Tsahkna.
Sotsiaalkaitseministri sõnul on elatisabiskeemi rakendamiseks riigieelarves ja riigi eelarvestrateegias ette nähtud 7,2 miljonit eurot. „See on summa, mis on poliitiliselt kokku lepitud, riigieelarves ette nähtud ja sellest rahast jätkub kõigile nendele lastele, kes on õigustatud saama sedasama 100 eurot kuus, selle raha maksmiseks. Kui neid lapsi on väga palju, ehk kui sellest 7,2 miljonist, mis on arvestuslikult riigieelarves ette nähtud, ei jätku, siis riigieelarvest tuleb seda raha igal juhul maksta ja see summa kujuneb suuremaks,“ sõnas Tsahkna.
Minister lisas, et lapsevanemad saaksid toetused kätte kiiresti, ilma vaevata, on peretoetuste ja vanemahüvitise taotlemine tehtud võimalikult lihtsaks. „Oleme selle seadusega reguleerinud ka uue infosüsteemi rakendamise poolt ja meie eesmärk on see, et noored emad ja isad saavad peale lapse sündi teavitusi, milliseid toetusi on neil õigus saada,“ sõnas Tsahkna.
Sotsiaalkomisjoni poolt ettekande teinud Helmen Kütt tõi välja komisjoni seisukoha, et nimetatud seadus on väga vajalik. “Tegelikult on veel üks suur samm astutud selles suunas, et ka perevägivalda kannatavad naised julgeksid võtta vastu otsuseid julgemini, sest nad teavad, et kui üks pere poolest ei maksa elatist, siis on võimalus, et riik toetab ja nad saavad hakkama,“ sõnas Kütt.
Muudatusettepanekute tähtaeg on 18. mai 2016.
