Riigikogu juhatus võttis juunis menetlusse 22 parlamendisaadiku algatatud eelnõu äriseadustiku muutmiseks, millega antakse väikeaktsionäridele õigus nõuda sunddividendide maksmist ja õigus saada äriühingust väljaastumisel oma osaluse eest õiglane hüvitus.
Eesti äripraktikas on ilmnenud mitmeid olukordi, kus enamusaktsionäride õigused mitte ainult ei prevaleeri vähemusaktsionäride õiguste ees, vaid väikeaktsionäride õigused on oluliselt piiratud. Näiteks on praktikas esinenud konfliktsetes situatsioonides juhtumeid, kui aktsionärid keelduvad välja maksmast dividendi olukorras, kus see oleks majanduslikult otstarbekas, ei anna väikeaktsionäridele informatsiooni ühingu käekäigu kohta, samuti ei arutata praktikas sageli sisuliselt läbi väikeaktsionäride ettepanekuid, vaid jäetakse need üldkoosolekutel piisava kõlapinna puudumise tõttu kõrvale, seisab eelnõu seletuskirjas.
Äriseadustiku kehtiv redaktsioon ei kohusta äriühingut osanikele ega aktsionäridele väljamaksete tegemiseks. Põhimõtteliselt võib puhaskasumi arvel väljamaksete tegemise vastava üldkoosoleku otsusega kuitahes kauaks välistada. Praktikas on levinud juhtumid, kus enamusaktsionärid on hoolimata ettevõtte heast majandusseisust ning väikeosanike või -aktsionäride ettepanekust otsustanud dividende mitte maksta ning jätkanud sellist praktikat mitmete aastate vältel. Kuivõrd väikeosanike ja -aktsionäride eesmärk on oma investeeringult tulu teenida, ei ole selline käitumine kooskõlas heade äritavade ja heade kommetega.
Osaühingu puhul nähakse ette, et osanikel on alati õigus nõuda kinnitatud majandusaasta aruande alusel ja pärast kohustuslikku reservkapitali eraldise tegemist osaühingu puhaskasumi jaotamist, kui osanikud ei ole 75-protsendilise häälteenamusega otsustanud teisiti. Seega kehtiks osaühingute puhul eeldus, et kogu jaotuskõlbulik kasum tuleb eelduslikult välja maksta, kuid osanikud võivad põhikirjas või 75-protsendilise häälteenamusega vastuvõetava otsusega määrata teisiti.
Aktsionäride seos aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse ja selle juhtimisega on võrreldes osaühingu osanikega tunduvalt väiksem. Kuivõrd seadus lähtub aktsiaseltsi regulatsiooni puhul eeldusest, et aktsionärid enda poolt tehtud kapitalisissemakse ulatuses eelkõige finantsinvestorid, tuleks neile tagada üldine mõistlik kapitalitootlus oma investeeringult.
Seetõttu nähakse eelnõus, et aktsionäridel tuleb eeldusel, et kasumi rerservidesse paigutamine või edasi kandmine ei ole mõistliku ettevõtja hinnangul jätkusuutlikkuse tagamiseks ja arenguks vajalik, välja maksta vähemalt pool summast, mida võib kasumina jaotada.
Olukorras, kus väikeaktsionäridel või -osanikel puudub võimalus ühingu käekäiku mõjutada, on arvestatav risk, et nende õigusi kuritarvitatakse: näiteks ei kaasata neid otsuste tegemisse ega kasumi jaotamise otsustesse. Sellises olukorras puudub vähemusaktsionäridel ja -osanikel põhjendatud huvi ühingus jätkata ning selliste olukordade lahendamiseks tuleks neile luua õigus ühepoolse tahteavalduse esitamisega ühingust välja astuda, kui osanike või aktsionäride vaheliste suhete või otsuste tagajärjel on toimunud märkimisväärsed muudatused ühingusisestes suhetes ja puudub muu leebem meede olukorra ületamiseks.
Osaühingu puhul annab vastava regulatsiooni eelnõuga äriseadustikku lisatav paragrahv, mis sätestab, millal on tegemist väljaastumist õigustava mõjuva põhjusega ja kuidas väljaastumine menetluslikult toimub. Ühingust väljaastumisel peab ühing väikeosanikule hüvitama tema osaluse eest õiglase hüvitise, mille suuruse määrab vaidluse korral kohus.
Võrreldes osaühingu osanikuga sõltub aktsionäri väljaastumise õigus täiendavalt sellest, kas aktsiaseltsi aktsiad on börsil noteeritud. Väljaastumise õigus on aktsionäril üksnes juhul, kui aktsiaseltsi aktsiad ei ole kauplemisele võetud reguleeritud väärtpaberiturul, kuna börsil noteeritud aktsiate puhul on aktsionäril võimalik oma aktsiad väärtpaberituru kaudu võõrandada. Erandlikult võimaldaks äriseadustikku tehtav muudatus ka väärtpaberiturul noteeritud aktsiaseltsist aktsionäril välja astuda ja nõuda selle eest õiglast hüvitist, kui selts võtab vastu otsuse aktsiate väärtpaberiturul kauplemise noteerimise lõpetamise kohta, kuna selline otsus mõjutab märkimisväärselt aktsiate likviidsust ja väärtust.
