Riigikogus on 23. jaanuaril 2019. a esimesel lugemisel kaks olulist seaduseelnõu, mis aitavad nende jõustumisel vähendada andmete esitamise ja haldamisega seotud halduskoormust nii asutustele, ettevõtjatele kui ka kodanikele.
Rahandusminister Toomas Tõniste rõhutas eelnõusid tutvustades, et muudatustega vähendatakse asutuste töö dubleerimist andmete kogumisel ja arvete töötlemist riigi raamatupidamises. “Need on riigi toimimiseks olulised tööd ja kuna räägime suurtest arvudest ja töömahust, siis on ka muudatuste mõju märkimisväärne,” ütles Tõniste. “Teisalt toetavad need muudatused põhimõtet, et küsime ettevõtjatelt ja kodanikelt andmeid ainult üks kord. Ehk vähem küsimist on ka vähem lisatööd. Just sellised tegevused aitavad ellu viia riigireformi.”
Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatuste eesmärk on viia riigi raamatupidamine täielikult üle e-arvetele alates 1. juulist. Avalikule sektorile saadetakse aastas ligikaudu kaks miljonit arvet nii paberarvetena kui ka PDF- ja e-arvetena ning nende töötlemine erinevates süsteemides tähendab riigile hulka lisatööd ja kulu. Eelnõu muudatuste jõustumisel väheneb arvete töötlemiseks kuluv tööhulk ja -aeg ning see säästab maksumaksja raha ja tõuseb raamatupidamisteenuse kvaliteet.
Seaduseelnõu muudatused puudutavad kõiki raamatupidamiskohustuslasi, kes arveldavad avaliku sektoriga. Neid on umbes 46 000. Neid ettevõtteid, kes ei kasuta raamatupidamistarkvara, aga eelkõige mikro- ja väikeettevõtjate võimalusi ning vajadusi silmas pidades on registrite ja infosüsteemide keskus ning rahandusministeerium kokku leppinud, et kõik ettevõtted ja organisatsioonid saavad saata RIK e-arveldaja keskkonnas avalikule sektorile e-arveid tasuta, piiramatus koguses ja tähtajatult.
Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõuga pannakse paika riiklikes andmekogudes olevate andmete kvaliteedinõuded ja nende hoidmise ning kasutamise tingimused. Muudatuse tulemusena saab statistikaamet andmekogudes olevaid andmeid laialdasemalt ristkasutada ja vähendada andmeesitajate halduskoormust. Üks eesmärk on statistika koostamiseks üha enam kasutusele võtta juba andmekogudes olevaid andmeid ning tagada neile teiste riigiasutuste ligipääs, järgides kõiki vajalikke andmekaitsereegleid. Mida rohkem kasutatakse juba olemasolevaid andmeid, seda vähem peab andmeid täiendavate küsitlustega lisaks küsima. Väheneb dubleerimine, inimestelt ja ettevõtjatelt andmete topelt küsimine ning paraneb otsuste kvaliteet.
Seni seaduses reguleerimata olnud riiklikul tasandil andmehalduse koordineerimise ülesanne antakse statistikaametile kui riigi peamisele andmetega tegelevale kompetentsikeskusele. Seadusesse lisatakse andmejagamisteenus, mis võimaldab Statistikaametil suunata riigil olemasolevaid andmeid senisest paremini teiste riigiasutuste kasutusse. See võimaldab statistikaametil erinevatest andmeallikatest kogutud andmeid omavahel siduda ja koostada valdkonnapõhist andmeanalüüsi ning statistikat. Seda teenust osutab statistikaamet üksnes avaliku sektori siseselt ning teadusasutustele.
