 |
| Sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof |
Riigikogu sotsiaalkomisjoni teisipäevasel istungil töövõimetoetuse seaduse muudatuste teemal jõuti arusaamale, et sotsiaalvaldkonna pikaajaliseks planeerimiseks on vaja sõlmida erakondadeülene ühiskondlik kokkulepe. See hõlmaks kõiki töövõimereformi puudutavatel kohtumistel sotsiaalpartnerite poolt tõstatatud teemasid.
"Kõiki töövõimereformiga kaasuvaid teemasid alates omastehooldajatest kuni haridusküsimusteni ei jõua me enne praeguse valitsuse volituste lõppemist lahendada. Samas on ainuüksi sotsiaalkomisjonis toimunud kümme istungit ja arutelu, kus on erivajadustega inimeste seni lahendamata probleeme käsitletud ja on selge, et tõstatatud küsimusi tuleb hakata järjest lahendama. Ilma ühiskondliku kokkuleppeta on aga oht, et pärast valimisi nullitakse varasem töö," ütles sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof. Ta lisas, et hea tahte koostööleppe sõlmimisega on põhimõtteliselt nõus ka sotsiaalkaitseminister ning tervise- ja tööminister.
Komisjon otsustas saata sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (693 SE), mis on üks töövõimereformi paketi seadustest, Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 11. septembril.
"Oleme läbi arutanud paljud sotsiaalpartnerite ettepanekud töövõimereformi läbiviimiseks ja suurt hulka neist on ka arvestatud. Seni oleme tööd teinud töövõimetoetuse seadusega, kuid alates septembrist hakkame seda menetlema koos sotsiaalhoolekannet ja tööturuteenuseid puudutava seadusega," ütles Pikhof.
Ühe töövõimereformiga kaasuva ettepaneku tegi istungil MTÜ Pane oma meeled proovile, kes soovitas laiendada sotsiaalmaksusoodustust osalise töövõimega inimeste palkamisel ka avalikus sektoris. Seni on soodustust saanud ainult ettevõtted ja mittetulundusühingud.
"Kindlasti suurendaks see muudatus osalise töövõimega inimeste juurdepääsu töökohtadele. Peab muutma olukorda, et koolis või raamatukogus väikese koormusega töötav inimene tähendab tööandja jaoks suurt kulu sotsiaalmaksule, mistõttu on kasulikum võtta tööle täisajaga töötaja," ütles Pikhof.
Sotsiaalkomisjoni töövõimetoetuse seaduse eelnõu (678 SE) muudatusettepanekute arutelul osalesid sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt, tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ning ametiühingute, erihoolekandeteenuste pakkujate, kohtunike ühingu, riigiprokuratuuri, MTÜ Pane oma meeled proovile, patsientide esindusühingu ja puuetega inimeste koja esindajad.
