Riigikogu sotsiaalkomisjon tegi esmaspäeval, 25. augustil töövõimetoetuse seaduse eelnõusse mitmeid muudatusi, mida olid esitanud Riigikogu fraktsioonid ja Eesti Puuetega Inimeste Koda.
"Sotsiaalkomisjon suhtub puuetega inimeste ettepanekutesse täie tõsidusega. Töövõimereformi üks eesmärke on aidata puuetega inimesed tööle. Just nemad näevad eelnõu kitsaskohti kõige paremini," ütles sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof.
Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimehe Monika Haukanõmme sõnul on töövõimetoetuse seaduse eelnõu erinevate arutelude käigus muutunud paremaks.
"Mitmete tehtud ettepanekutega on arvestatud – toetuse suuruse säilitamine, õppimiselt vanusepiiri kaotamine, arsti juures käimise kohustuse perioodi pikendamine, hindamisega kaasnevate kulude ja töölkäimisega seotud erivajadusest tulenevate kulude katmine, töövõimetoetuse piiri tõstmine keskmisele palgale, paindlikum töötukassaga suhtlemine ja seaduse jõustumise edasilükkamine," ütles Haukanõmm.
"Lahendamata on veel mitmed küsimused, ilma milleta ei saa reform edukalt käivituda – omavalitsuste ja riigi osutatavate sotsiaalteenuste kättesaadavus toimetuleku ja aktiivsuse edendamiseks, tööandjate motivatsioonipakett ja töökohtade loomine, puuetega inimeste kvalifikatsiooni tõstmise võimalused ning tervisekahjustuse ennetamine. Ootame töövõimereformi terviklikku tegevuskava, finantsilisi kalkulatsioone," lisas Haukanõmm.
Sotsiaalkomisjon toetas Sotsiaaldemokraatlik Erakonna, Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja Eesti Puuetega Inimeste Koja eelnõule tehtud ettepanekut tõsta sissetuleku piiri, millest alates hakatakse erivajadusega töötajate töövõimetoetust vähendama. Algselt kavandatud 641-eurose kuu sissetuleku asemel hakatakse toetust osaliselt vähendama 960-eurosest palgast.
Samuti toetas komisjon ettepanekut, et töötukassa hüvitaks arsti vastuvõtul käimisega seotud lisakulud, kui töötukassa vajab arsti arvamust inimese töövõime hindamiseks. Komisjon pidas ka oluliseks, et inimese töövõimet hindaks töötukassa vastava ettevalmistusega spetsialiseerunud töötaja.
Komisjon pikendas puuetega inimeste koja ettepanekul perioodi, mille jooksul peab töövõime hindamist taotlev inimene käima arsti vastuvõtul enne taotluse esitamist. Algse kolme kuu asemel on see nüüd kuus kuud.
Komisjon toetas ka koalitsioonierakondade tehtud ettepanekut võtta avalikku sektorisse tööle vähemalt 1000 vähenenud töövõimega inimest 2020. aastaks. Eelnõu jõustumine lükati edasi 1. jaanuarile 2016.
"Töövõimetoetuse seadus on ainult üks osa töövõimereformi raames muudetavatest seadustest. Seega töö jätkub ka pärast tänast istungit," ütles Pikhof.
Teisipäeval kell 11 jätkab komisjon töövõimetoetuse seaduse eelnõu (678 SE) muudatusettepanekute arutelu ametiühingute, erihoolekandeteenuste pakkujate, kohtunike ühingu, riigiprokuratuuri, MTÜ Pane Oma Meeled Proovile, patsientide esindusühinguga ja puuetega inimeste koja esindajatega.
