Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangul ei parandaks ettevõtetele sunddividendide kehtestamine väikeaktsionäride õiguste kaitsmist, selle asemel peaks võimaldama väikeosanikele parema ligipääsu infole ja otsustusprotsessidele.
"Vastab tõele, et väikeosanike õigused on Eesti majanduse üks olulistest murekohtadest. Eesti on Maailmapanga äritegevuse lihtsuse edetabeli väikeosanike õiguste kaitse alakriteeriumis alles 76. kohal (üldkoht on 12.). Seega, selle alamkriteeriumi positsiooni parandamine aitaks meid tõsta ka üldpositsioonis," ütles MKM majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede BNS-le.
"Samas ei saa olla nõus, et välja käidud idee väikeosanike probleemi lahendada suudaks. Pakutud sunddividendi mõte on ettevõtjate seas juba ka vastuseisu tekitanud. Lisaks ettevõtjate endi vastuseisule takistaks dividendide automaatse väljamaksmise reegel ka ettevõtete kapitali kogumist. Kui ettevõttel ei ole kogunenud piisavalt kapitali, ei saa teha mahukamaid investeeringuid, et kasvada ja oma protsesse või tooteid uuendada," märkis Reede.
Reede hinnangul ei tohiks samas ettevõtluse kitsaskohtade lahendamisel olla eesmärk indeksis tõusta, vaid sisulisi probleeme lahendada.
"Oluline on muuta ärikultuuri, kus suurosanik otsustab ja väikeosanik kuuleb pärast tehtud otsustest. Sundkorras dividendide maksmise asemel on tarvis võimaldada väikeosanikele parem ligipääs infole ja otsustusprotsessidele. Töö mainitud probleemküsimuste lahendamise nimel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis juba käib," ütles Reede.
Riigikogu juhatus võttis juunis menetlusse 22 parlamendisaadiku algatatud eelnõu äriseadustiku muutmiseks, millega antakse väikeaktsionäridele õigus nõuda sunddividendide maksmist ja õigus saada äriühingust väljaastumisel oma osaluse eest õiglane hüvitus.
Osaühingu puhul nähakse ette, et osanikel on alati õigus nõuda kinnitatud majandusaasta aruande alusel ja pärast kohustuslikku reservkapitali eraldise tegemist osaühingu puhaskasumi jaotamist, kui osanikud ei ole 75-protsendilise häälteenamusega otsustanud teisiti. Seega kehtiks osaühingute puhul eeldus, et kogu jaotuskõlbulik kasum tuleb eelduslikult välja maksta, kuid osanikud võivad põhikirjas või 75-protsendilise häälteenamusega vastuvõetava otsusega määrata teisiti, seisab eelnõu seletuskirjas.
Eesti äripraktikas on ilmnenud mitmeid olukordi, kus enamusaktsionäride õigused mitte ainult ei prevaleeri vähemusaktsionäride õiguste ees, vaid väikeaktsionäride õigused on oluliselt piiratud. Näiteks on praktikas esinenud konfliktsetes situatsioonides juhtumeid, kui aktsionärid keelduvad välja maksmast dividendi olukorras, kus see oleks majanduslikult otstarbekas, ei anna väikeaktsionäridele informatsiooni ühingu käekäigu kohta, samuti ei arutata praktikas sageli sisuliselt läbi väikeaktsionäride ettepanekuid, vaid jäetakse need üldkoosolekutel piisava kõlapinna puudumise tõttu kõrvale.
Äriseadustiku kehtiv redaktsioon ei kohusta äriühingut osanikele ega aktsionäridele väljamaksete tegemiseks. Põhimõtteliselt võib puhaskasumi arvel väljamaksete tegemise vastava üldkoosoleku otsusega kuitahes kauaks välistada. Praktikas on levinud juhtumid, kus enamusaktsionärid on hoolimata ettevõtte heast majandusseisust ning väikeosanike või -aktsionäride ettepanekust otsustanud dividende mitte maksta ning jätkanud sellist praktikat mitmete aastate vältel. Kuivõrd väikeosanike ja -aktsionäride eesmärk on oma investeeringult tulu teenida, ei ole selline käitumine kooskõlas heade äritavade ja heade kommetega.
