Eesti Vee-ettevõtete Liidu teatel on riigikogu menetluses olev sunddividendide eelnõu vee-ettevõtetele negatiivse mõjuga.

Eesti vee-ettevõtluses on paljud kohalikud omavalitsused on ühinenud aktsiaseltsidesse, mis on laialt levinud ja arenev trend. Taolisi aktsiaseltse iseloomustab see, et on üks-kaks tuumikaktsionäri ja väikeaktsionärid ning enamasti on väikeaktsionäride osalus suurem kui 26 protsenti, kes võiksid nõuda omanikutulu, teatas liit.

Regionaalsed vee-ettevõtted osutavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) teenust ettevõtte kohalikest omavalitsustest (KOV) aktsionäride valdustes ja vahel laiemaltki.

"Kujutage nüüd ette olukorda kus vee-ettevõtte väikeaktsionäridest KOV-idel tekib õigus sunddividendidele kui samal ajal on ettevõttel vaja kasum investeerida. Ja investeerida sageli justnimelt väiksemate asumite ehk KOV-ide heaks. Suured, enam kui kolme KOV-i osalusega aktsiaseltsid saavad mõistlikult toimida solidaarsetel alustel kus suuremad tuumikvallad sisuliselt toetavad väiksemate omavalitsuste veeteenust hoides veeteenuse hinna tarbijatele ühtlaselt mõistlikul tasemel kogu teeninduspiirkonnas. Sunddividendide nõudeõiguse seadustamine oleks multiaktsionäridest koosnevate vee-ettevõtete moraalile ja kestlikkusele laastava mõjuga," märkis liit.

Vee-ettevõtluses väärib tähelepanu seegi, et riigiabiga soetatud varade kapitaliseerimisega tekkiv kasum on vaid raamatupidamislik ja näiline. Toetustega soetatud varade amortiseerimisel kasum kahaneb, aga veeteenuse hinnas see ei kajastu. Ühel majandusaastal võib vee-ettevõtte kasum ulatuda kümnetesse miljonitesse eurodesse.

Eesti Vee-ettevõtete Liit ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVEL-i kuulub 46 vee-ettevõtet, mis teenindavad ligi 90 protsenti ühisveevärgi teenuse tarbijast Eestis ja 25 vee-alaga seotud ettevõtet.