Vabariigi valitsuse 19. juunil 2018. a toimunud istungi ühe päevakorra punktina arutati maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (eelnõu toimik 18-0102) ning kiideti see heaks.

Eelnõu eesmärk on muuta maksumenetlus sujuvamaks ja lahendada praktikas esile kerkinud probleemid.

Kehtiva õiguse ja kohtupraktika järgi võib maksuvõlga sisse nõuda vaid äriühingu juhatuse liikmelt. Edaspidi saab seda nõudma hakata ka äriühingu tegelikult juhilt, kes äriregistrisse kantud juhatuse liikme varjus tegutsedes on põhjustanud ettevõttele tahtlikult maksuvõla.

Kuna kehtiv regulatsioon võib põhjustada segadust ja tarbetuid vaidlusi maksukontrolli liigi määratlemisel, siis kaotatakse revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli mõisted, ühendades need ühtseks maksukontrolli liigiks. Suuremaid põhimõttelisi muudatusi sellega ei kaasne.

Maksu- ja tolliameti veebilehel hakatakse tulevikus täiendavalt maksuvõla andmetele avalikustama ka teavet isikute muude tasumata kohustuste kohta, mis on sissenõutavaks muutunud ja mida amet administreerib. Nendeks on näiteks maksuhalduri määratud sunnirahad, rahatrahvid, asendustäitmise kulud ja vastutuskohustused. Seni kehtinud 10 euro suuruse maksuvõla avaldamise asemel hakatakse maksuvõlga koos võimalike kõrvalkohustustega avalikustama alates 100 eurost.

Eelnõuga leevendatakse ka maksukohustuste täitmisega seotud rahalist lisakoormust. Ajatatud maksuvõlalt tasumisele kuuluvat intressi saab hakata lugema ettevõtlusega seotud kuluks, mistõttu ei kuulu see enam maksustamisele tulumaksuga. Ühtlasi täiendatakse regulatsiooni tingimusega, et kui maksumenetlus venib põhjendamatult maksuhaldurist lähtuvate asjaolude tõttu, tekib võimalus põhjendamatult viivitatud perioodi eest tasumisele kuuluvalt maksusummalt intresse mitte arvestada.

Maksuhalduri töö efektiivsemaks muutmise ja maksukohustuslaste kiirema teenindamise huvides sätestatakse seaduses võimalus maksuhalduril väljastada mõningaid haldusakte automaatselt. Amet saab automaatsete otsuste tegemise ja nende e-templiga kinnitamise õiguse. See võimaldab teha osa otsuseid arvutiprogrammi abil. Näiteks teatud piirmäärani maksuvõla tasumise ajatamise või käibemaksukohuslaseks registreerimise otsused. Maksuhalduril säilib kontroll ja võimalus igal ajahetkel vajadusel sekkuda.

Töötamise registrisse hakatakse muudele andmetele lisaks kandma töötajate ametinimetusi ning töö tegemise asukohta ja määra. Andmed on statistikaametile vajalikud riikliku statistika kogumiseks.

Täiendavalt hakkab maksu- ja tolliamet vajadusel maksualast infot edastama kaitseressursside ametile kaitseväekohuslaste ning politsei- ja piirivalveametile Eestis töötavate teiste EL-i riikide kodanike kohta. Välismaalaste kohta andmete esitamine on teatud juhtudel vajalik Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise tingimuste rikkumiste ennetamiseks ja tõkestamiseks.

Kava kohaselt peaks seadus jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril.