Vastulauseks Eesti võlausaldajate liidu juhi Marie Rosina arvamusele on rahandusministeerium veendunud, et maksukorralduse seaduse muudatus on ühiskonna huvides. See on mõjus vahend võitluses variisikutega, loob eeldused maksulaekumiste paranemiseks ja aitab ennetada maksupettusi.
Eelnõuga on kavas jõustada 2019. aasta jaanuarist muudatus, mille järgi võib maksukohustuslasele endale, tema seaduslikule esindajale, vara valitsejale või maksuesindajale lisaks maksuvõlga sisse nõuda ka isikult, kelle tahtliku, eesmärgipärase ja sihiliku tegevuse tulemusel on riigile põhjustatud maksukahju. Sellisel juhul vastutab tegelik juht tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kindlasti ei saa maksuhaldur tulevikus seetõttu lihtsustatud korras mis tahes maksuvõla olemasolu korral valimatult vastutusele võtta isikuid, kelle puhul on maksukohustus tekkinud tavapärase ettevõtlusriski korral.
Kehtivas maksukorralduse seaduses puudub võimalus nõuda sisse maksuvõlga isikult, kes ei ole äriseadustiku mõttes juriidilise isiku seaduslik esindaja, kuid kellel on ühingu üle tegelik mõjuvõim (tegelik juht) ja kes on ühingut täielikult või osaliselt kontrollides teinud ühingu nimel maksuvõla põhjustanud toiminguid või tehinguid.
Muudatuste eesmärk on nõuda maksukahju sisse selle tegelikult tekitajalt
Artiklis on ilmselt muudatust valesti tõlgendatud, mistõttu võib see tekitada avalikkuses segadust, nagu hakataks vastutusotsuseid tegema kõigi ühingutega seotud isikute suhtes, kelle puhul on kahtlus, et nemad võivad olla andnud juhiseid maksukohustust mitte täita. Vastavalt ettevõtte majanduslikule seisule ollakse tihti valiku ees, kas maksta enne riigile, töötajatele või võlausaldajatele. Üldjuhul on see ettevõtja valik, keda eelistada.
Rõhutada tuleb aga, et riigi ees lasuva maksuvõla tasumist on võimalik ajatada ja kokku leppida ajagraafik võla likvideerimiseks. Nii on võimalik tekkinud maksukohustuse täitmist jagada eeskujulikule maksukohustuslasele kohasel viisil pikema perioodi peale ja üldises plaanis ei saa sellisel juhul rääkida ka maksuvõla tahtlikust tekitamisest. See muidugi eeldab, et maksukohustuslane ise näitab üles igakülgset huvi maksuvõlgnevuse likvideerimiseks ja lahenduste otsimisel, ega esine viiteid maksudest kõrvalehoidumises või teadlikult valeandmete esitamises.
Tahtlik pettus on eelkõige sihikul
Muudatus hõlmab eelkõige neid juhtumeid, mil maksukahju on tekitatud tahtlikult ja tegu pole tavapärase äririski realiseerumisega. Tahtluse olemasolu peab tõendama maksuhaldur. See välistab ühtlasi olukorra, mil menetlust alustatakse liiga kergekäeliselt. Kahtluse korral on nii maksukohustuslasel kui ka väidetaval tegelikul juhil õigus esitada omapoolseid selgitusi ja asjakohaseid tõendeid, mis maksuhalduri seisukohti ümber lükkaks. Samuti ei saa selliseid menetlusi läbi viia automatiseeritud kujul ning teha maksu- ja vastutusotsust ilma ametniku põhjaliku kaalutlusõiguse kohaldamiseta.
Muudatuse eesmärk on võtta vastutusele need isikud, kes tegutsevad tankistide taustal nn "hallide kardinalidena", kasutades ametlikku juhti käepikendusena, viimaks ellu oma pahatahtlikke eesmärke. Mõni isik on kahjuks suhteliselt väikeste summade eest teadlikult nõus olema tankistiks, et tegeliku juhi otsuseid reaalsuses ellu viia, teinekord endale arugi andmata, et selline tegevuse kahjustab riigi huve ja tekitab maksukahju.
Ühtlasi on sellised isikud tihti varatud, mistõttu vastutusotsuse tegemise korral pole neil võimalik tekitatud maksukahju korvata. Olukorras, mil ettevõte on varatuks tehtud ja formaalselt ettevõtet juhtival isikul vara puudub, on piiratud võimalused seda tegelikult kahju tekitajalt sisse nõuda. Kuigi kasu saamise eesmärk ei ole antud juhul vastutuse eelduseks, on kahju tegelik tekitaja suure tõenäosusega selle tagajärjel rikastunud ja kõige suurema tulu saaja.
Muudatuse eesmärk on vastutama panna need isikud, kelle juhiste järgi tankistid tegutsevad. Sellised inimesed on üldjuhul väga hästi organiseeritud ja nende peamine eesmärk ongi pettuse abil isikliku kasu saamine. Sellisel juhul on põhjendatud, et ka nemad vastutaksid tekitatud maksuvõla eest teiste isikutega võrdsetel alustel. Seega on soov võtta erinevatel konspiratiivmeetoditel tegutsevate isikute tegevus kõrgendatud tähelepanu alla ja muuta nende pingutused maksukahju tekitamisel võimalikult raskeks. Nii saab maksukahju tekkimisel ka nendelt tekitatud maksuvõlg sisse nõuda. See aitab ühtlasi vähendada tankistide kasutamist ettevõtluskeskkonnas üldiselt ja efektiivsemalt tõkestada majandusalaste süütegude nagu rahapesu ning terrorismi rahastamist.
Petjad kahjustavad kogu Eesti elanike elu
Õiguskuulekale maksumaksjale muudatuse sisu selgitades tuleb rõhutada, et kokkuvõttes maksavad nemad kaudselt maksupetturite tekitatud maksukahju kinni, sest laekumata maksutulu tõttu ei saa riik teha vajalikke investeeringuid, toetada ettevõtlust ja luua paremaid võimalusi majanduskasvuks. Seega väheneb saamata jäänud maksutulu võrra riigi võimekus pakkuda paremaid avalikke teenuseid, misläbi saab kahjustada aus konkurentsikeskkond. Otsustavaid meetmeid kasutamata võib jääda tegelikele maksukahju tekitajatele karistamatuse tunne, mis annab julgust oma tegevusega jätkata. Selline lähenemine ei saa olla ei riigi ega mitte ühegi ausa maksumaksja huvides.
Paljud praegused ja endised äriühingute juhid, aga ka nendega seotud isikud tunnevad huvi, kuidas nemad saavad ennast kaitsta selle vastu, et maksuhaldur ei saaks hakata neid süüdistama maksuvõla tahtlikus tekitamises. Siinkohal tuleb rõhutada, et ettevõtte juht peab lisaks ettevõtte juhtimisele ka vastutama raamatupidamiskohustuse täitmise ning aruannete koostamise ja esitamise eest, aga ka tagama nende sisulise õigsuse ja kehtivatele õigusaktidele vastavuse. Kuigi ettevõtja eesmärk on teenida kasumit, ei tohi selle saavutamisel jätta teadlikult ja tahtlikult seadusega ettenähtud maksukohustus täitmata. Seetõttu on ettevõtjal hoolsuskohustus, mis võiks olla korraldatud selliselt, et üldse ei tekiks võlgnevusi, mida ei suudeta täita. Ühtlasi peavad majandustehingud olema korrektselt dokumenteeritud, et küsimuste või kahtluste korral oleks olemas vajalikud tõendid väidetavate reaalsuses toimunud tehingute kinnitamiseks. Nii saaks välistada olukordi, mil keegi saaks teise isiku maksukohustuse täitmise rikkumises süüdi lavastada. Kui isiku tegevuses puuduvad maksukahju tahtliku tekitamise tunnused, siis ei saa vastav regulatsioonimuudatus neid ka kuidagi puudutada.
Ausa hõlma ei hakka keegi
Näiteks, kui juhtkond nõuab raamatupidajalt tegelikkusele mittevastava deklaratsiooni esitamist, peaks ta kavandatavale õigusrikkumisele tähelepanu pöörama ja tegelikkusele mittevastavate andmete esitamisest keelduma. Siis ei saa hiljem teda keegi ka süüdistada, nagu oleks tema näol tegu olnud ühingu tegeliku juhiga, kes vastutab maksukahju tekitamise eest. Võimalusel tuleb ettevõtte juhile esitada omapoolne eriarvamus üles kerkinud asjaolude valguses. Selline lähenemine suunab kõiki ettevõtjaid ja nendega seotud isikuid suuremale hoolsusele, et maandada võimalike riskide teke ja küsimus, kas maksuvõlg on tekitatud tahtlikult või mitte.
Teinekord võib aruandluses olla tekkinud ka viga, mida saab hilisemate deklaratsiooniparandustega kõrvaldada. Seetõttu ei maksa ausal maksumaksjal hirmu tunda, nagu võiks iga keskmine maksukohustuslane või temaga seotud isik langeda põhjendamatult maksuhalduri kõrgendatud huvi alla või see muutuks survestamismehhanismiks, mille abil maksuhaldur saaks kiiremini oma tahtmise muude menetlustoimingute läbiviimisel. Sellised kartused on ennatlikud ning ei ole kooskõlas maksukorralduse üldiste põhimõtetega. Juhul kui selline kartus on tekkinud, et maksuhalduri ametnik survestab maksukohustuslast põhjendamatult, saab maksukohustuslane esitada kaebuse ja nõuda temaga tegeleva ametniku taandamist.
Ühingu tegeliku juhi vastutuse eeldused
Ühingu tegeliku juhi vastutuse eeldused on muus osas samad, mis seadusliku esindaja puhul. Need eeldused on riigikohus sõnastanud järgnevalt:
1) kehtiva maksuvõla olemasolu ja vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumine;
2)vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest:
– isik on tahtlikult rikkunud oma kohustusi;
– rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine;
– sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg;
3) maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud;
4) vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt nurjunud maksuvõla maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt sissenõudmine;
5) vastutusotsus kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha.
Sarnaselt kehtivale korrale tuleb maksuhalduril iga tegeliku juhi süü küsimus eraldi otsustada ning haldusaktis motiveerida. Nii näiteks ei saa vastutusotsust tegelikule juhile teha sellise maksuvõla kohta, mis ei ole tekkinud tema tahtliku tegutsemise tagajärjel.
Ühingu tegeliku juhi vastutust ei saa käsitleda täielikult regulatsiooni laiendamisena pahaaimamatutele asjaosalistele, kuna oma rolli ühingu juhtimisel varjatakse teadlikult tegelikust vastutusest pääsemiseks. Selline muudatus on vajalik, kuna võimaldab eesmärki täita ja puuduvad teised, sama tõhusad haldusmeetmed tegelike juhtidele vastutuse kohaldamiseks.
Ühingut kontrolliva isiku vastutus ühingu (maksu)kohustuste eest on ettevõtjate võrdse kohtlemise kontekstis elementaarne.
