Valitsuse otsus leevendada välistöötajate palganõuet Eesti keskmiseni on vajalik on samm, kuid see ei ole kaugeltki mitte piisav, leiab Eesti Tööandjate Keskliit.
"Võib öelda, et samm on, aga poolik, sest see ei aita sektoreid, nagu ehitus, teenindus, turism, aga ka osad tööstusharud, kus palk jääb keskmisele alla, ent kus oskustöötajate puudus on oluliseks arengu piduriks," kommenteeris Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar. "Kohtusin hiljuti ühe tööstusettevõttega, kes sooviks teha Eestisse 300 töötajaga tehast. Kuna vastavat tööjõudu pole aga Eestist saada, oleks tal umbes sada inimest tuua väljast. Kui tal see võimalik ei ole, jäävad loomata töökohad ka 200 eestimaalase jaoks. Ja see on vaid üks näide."
Tööandjate hinnangul peaks juhul, kui poliitikutel on siiski kindel tahe sisuda palga nõue keskmisega, olema see valdkonnapõhine. "Oleme vastava ettepaneku ka teinud ja täna oli see valitsuses ühe alternatiivina ka laual. Kahjuks ei julgenud valitsus täna teha piisavalt ambitsioonikat otsust, mis aitaks Eestis töökäte puuduse küsimust suures plaanis piisavalt leevendada," ütles Tamsar.
Tamsare sõnul on oluline teemat laiendada ja selgitada, et oskustöötajate puuduse probleem ei puuduta ainult ettevõtjaid, kes ei saa seetõttu laieneda või peavad tegutsemiseks otsima teisi riike, kus neile vajalikke töötajaid on piisavalt.
"Me näeme juba täna probleeme Haigekassa rahastamisel, inimestel on raskusi eriarstiabi kättesaadavusel jne. Mida vähem on meil erasektori töötajaid, seda vähem laekub makse, millest riik tervishoidu ja pensione rahastab. See probleem ei kao, vaid süveneb veelgi," lisas ta.
Tööandjad on välja arvutanud, et 2040. aastani väheneb erasektori töötajate ehk maksumaksjate arv igal aastal 5000 võrra. Nende arengute tulemusel peab erasektori töötaja praeguse 1,6 inimese asemel 2040. aastal üleval kaht inimest.
Kartus, nagu hakkaksid paljud tööandjad odavat välistööjõudu eestimaalastele eelistama, ei ole põhjendatud. Endiselt jääks alles vahefilter – Töötukassa, kes annab väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud töötaja palkamiseks loa ainult siis, kui selle ala spetsialiste Eesti tööturult piisavalt saada ei ole.
"Loodame, et Riigikogu siiski on valmis suuremat pilti nägema: parlamendil on siin võimalus teha ambitsioonikamaid otsuseid ehk tuua palganõe valdkonna keskmiseni ja miks mitte mitte üle vaadata ka sisserände kvoodi küsimus," lausus Tamsar.
