Valitsuse istungil oli neljapäeval, 6. augustil arutlusel nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega plaanitakse muuta töötajate tervisekontrolli põhimõtteid, täpsustada immuniseerimist puudutavat korda, anda võimalus laiendada haigekassa rahastust immuniseerimiskava välistele vaktsiinidele ning viia terviseameti pädevusse referentlaborite tegevuse korraldamine nakkushaiguste valdkonnas.
Eelnõuga väheneb tööandjal kohustus korraldada ja rahastada töötaja tervisekontrolli tegevusaladel, kus on suur nakkuse edasikandumise risk ning edaspidi ei nõuta enam töötajate regulaarset tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes. Tööandjal on õigus saata töötaja täiendavale tervisekontrollile lähtuvalt riskihindamise tulemusest nakkushaiguste suhtes. Tervisekontroll nakkushaiguste välistamiseks jääb nõutavaks enne tööle asumist.
Eelnõu kohaselt võivad lisaks perearstidele tervisekontrolli läbi viia ka töötervishoiuarstid.
Samuti kitsendatakse eelnõuga neid tegevusvaldkondi, kus tervisekontroll nakkushaiguste suhtes on nõutav. Edaspidi ei pea nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbima päästetöötajad, majutusasutuste, ujumis- ja basseiniteenuste osutamisega vahetult kokkupuutuvad töötajad, ravimite valmistajad, pakkijad ja müüjad ning vahistatu või kinnipeetavaga vahetult kokkupuutuvad politsei- ja vanglatöötajad. Tervisekontrolli nõue jääb kehtima üksnes kõige olulisemates tegevusvaldkondades, kus on kõige suurem risk nakkushaiguste edasikandumiseks.
Immuniseerimist puudutava korra täpsustamisega nähakse ette, et immuniseerimisi võib lisaks arstile ja õele teostada ka ämmaemand (vastsündinute vaktsineerimised B-viirushepatiidi ja tuberkuloosi vastu). Täpsustatakse perearsti kohustust tagada oma nimistu patsientidele immuniseerimise kui üldarstiabi teenuse kättesaadavus. Kehtiva seaduse kohaselt on perearst kohustatud immuniseerimiskava alusel korraldama üksnes laste immuniseerimist. Uue sättena lisatakse perearstile kohustus tagada nimistusse kantud isikutele immuniseerimise kättesaadavus või vajaduse korral suunata nad immuniseerimiseks teise tervishoiuteenuse osutaja juurde.
Eelnõu kohaselt võib haigekassa eelarvest rahastada nakkushaiguste ennetamist ja tõrjet. Muudatuse eesmärk on võimaldada taotleda vaktsiinidele ravimisoodustust või vaktsineerimiste lülitamist teatud riskirühmadele haigekassa rahastatavate tervishoiuteenuste loetellu. See puudutab eelkõige immuniseerimiskava välised vaktsiine ja vaktsineerimisi nagu gripi vaktsiin ja puukentsefaliidi vaktsiin.
Samuti täiendatakse referentteenuse korraldamist reguleerivaid sätteid, millega määratakse referentuuringute valdkonnad, referentlaborite ülesanded ja pädevus nakkushaiguste valdkonnas. Ühtlasi on eelnõuga antud referentlaborite tegevuse korraldamine terviseameti pädevusse, sest terviseameti nakkushaiguste labor on funktsioneeriv mitmes valdkonnas referentlaborina. Referentlaborite tegutsemiseks kõikides prioriteetsetes valdkondades planeeritakse vajalikud eelarvevahendid riigieelarvesse. Hinnanguline aastane kulu ühe referentlabori kohta on 55 200 eurot.
