Kolmapäeval läbisid Riigikogus teise lugemise valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (693 SE) ja töövõimetoetuse seaduse eelnõu (678 SE).
Sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kujundab ümber rehabilitatsiooniteenuse korralduse nii tööturu- kui sotsiaalvaldkonda hõlmavaks terviklikuks süsteemiks ning kaasajastab abivahendi teenuse korralduse sotsiaalvaldkonnas. Töövõimereformi tulemusel hakatakse eristama tööalast rehabilitatsiooni tööealistele inimestele ning sotsiaalset rehabilitatsiooni lastele, eakatele ja puuduva töövõimega inimestele. Tööalast rehabilitatsiooni korraldab töötukassa, sotsiaalset rehabilitatsiooni sotsiaalkindlustusamet.
Sotsiaalkomisjon tegi eelnõule 33 muudatusettepanekut, millest mõned on normitehnilist laadi ja ülejäänud sisulised. Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul lisati sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saajate hulka osalise töövõimega tööealised inimesed, kes ei täida töötukassas aktiivsusnõuet ega oma seetõttu õigust tööalasele rehabilitatsioonile.
"Eelnõu muudatusega luuakse isikule valikuvõimalus. Kui isik osaleb aktiivselt tööturul, on tal õigus saada teenust, saada rehabilitatsiooni tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel. Kui isik ei soovi olla tööturul aktiivne, siis ei ole tal tööalase rehabilitatsiooni õigust, aga talle jääb õigus igapäevaeluga toimetulekut soodustava sotsiaalse rehabilitatsiooniteenusele, sotsiaalhoolekande seaduse alusel," ütles sotsiaalkomisjoni liige Jüri Jaanson muudatusettepanekute tutvustamisel.
Jaanson lisas, et seadusemuudatusega laiendati sotsiaalse rehabilitatsiooniteenusele õigustatud isikute ringi just nende isikute võrra, kes ei soovi olla tööturul aktiivsed. Muudatusettepanekutega rõhutatakse, et teenuse osutamine peab toimuma individuaalsel juhtumikorralduslikul põhimõttel. "See on kogu selle reformi üks põhimõttelisi alustalasid," rõhutas Jaanson. Komisjon tegi ettepaneku lükata seaduse jõustumise aeg edasi 1. jaanuarile 2016.
Töövõimetoetuse seaduse eelnõu reguleerib töövõime hindamist ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimusi ja korda. Eelnõu on osa suuremast muudatuste paketist ehk töövõimeskeemi reformist. Reformiga pakutakse tervisekahjustusega inimestele kompleksset abi ja toetust tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja barjääre. Terviklik lähenemine tähendab, et töövõime hindamine toetab sobivate tööturuteenuste pakkumist ja sobiva, s.o terviseseisundile vastava töö leidmist.
Seaduse eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja töökoha saamist ning tagada neile sissetulek. Eesmärk on töövõime kaotuse ennetamine ja inimese motiveerimine säilinud töövõime ulatuses ühiskonnaelus aktiivne olema. Muudatuseettepanekud näevad ette töövõime hindamisega kaasnevate lisakulude hüvitamise ja erivajadusega töötaja töölesõidutoetuse.
Samuti tõstetakse sissetuleku piiri, millest alates hakatakse osalise töövõimega töötaja toetust vähendama. 641-eurose kuusissetuleku asemel hakatakse toetust osaliselt vähendama alates 960-eurosest palgast. Töötukassa töövõimetoetuse maksmist ei saa enne peatada, kui pole välja selgitatud, miks inimene ei ole tööotsimisel aktiivne olnud. Sõltumata inimese aktiivsusest tööturul, saab ta tervisealast rehabilitatsiooniteenust igal juhul. Tööd otsivad kui ka tööl käivad osalise töövõimega inimesed, kes hakkavad töötukassa kaudu rehabilitatsiooniteenust saama, võivad edaspidi saada töövõimet toetavaid, tervist paremaks tegevaid teenuseid tänase 483 euro asemel kuni 1500 euro eest aastas.
Eelnõu näeb ette vähemalt 1000 töökoha loomise avalikus sektoris vähenenud töövõimega isikutele. Eelnõule esitati kokku 61 muudatusettepanekut. Nende seas oli ka ettepanek lükata seaduse jõustumine edasi 1. jaanuarile 2016.
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ning Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõude teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust ning eelnõud saadeti kolmandale lugemisele.
