Teisipäeval, 16. septembril jõudis Riigikogu esimesele lugemisele töövõimereformi teine oluline osa, sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärgiks on kujundada ümber rehabilitatsiooniteenuse korraldus ning kaasajastada abivahendite süsteemi. Muudatused toetavad tööealiste inimeste tööhõives püsimist ning pakuvad tervisekahjustusega inimestele vajalikke toetavaid teenuseid tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi.
Sotsiaalkaitseministri Helmen Küti sõnul käsitleb eelnõu olulisi seaduste muudatusi, mis aitaksid parandada nii rehabilitatsiooni kui abivahendite süsteemi üldiselt, aga ka toetaksid töövõimereformi eesmärke. "Meie hulgas on inimesi, kes vajavad tervisekahjustuse tõttu enam abi igapäevaelus toime tulemiseks. Paljud neist soovivad ka tööl käia ja ühiskonnaelus aktiivselt osaleda. Kavandatavad seaduse muudatused on tähtis samm, et muuta nende inimeste olukord paremaks," ütles minister.
"Soovin tänada ka kõiki meie sotsiaalpartnereid ja organisatsioone, kes on selle töö käigus probleemid esile tõstnud ning kriitikat avaldanud. Kindlasti tunnustan väga Riigikogu sotsiaalkomisjoni, kes kogunes suvel mitmel korral ja lisas esitatud ettepanekuid eelnõusse. Tänu pidevale koostööle saame me ka reaalselt praegu sotsiaalvaldkonnas valitsevat olukorda parandada," ütles Kütt.
Rehabilitatsioon jagatakse muudatuste jõustumisel tööalaseks ja sotsiaalseks. Tööalane rehabilitatsioon on aktiivne tööturumeede, mille eesmärk on tööealiste erivajadustega inimeste tööle aitamine või tööl püsimise toetamine. Sotsiaalse rehabilitatsiooni kui sotsiaalteenusega toetatakse inimest eelkõige igapäevaeluga toimetulekul.
Tööalast rehabilitatsiooni saab läbi töötukassa. Sotsiaalset rehabilitatsiooni saab läbi sotsiaalkindlustusameti ning teenus on mõeldud tööealistele töövõimet mitte omavatele inimestele ning lastele ja eakatele.
Sotsiaalteenusena osutatava abivahendite ostmist ja üürimist hakkab haldama elukohajärgsete maavalitsuste asemel sotsiaalkindlustusamet. Selline muudatus parandab abivahendite kättesaadavust ning lihtsustab nende taotlemist. Inimesel tekib võimalus pöörduda kõikidesse Eestis abivahenditega tegelevatesse ettevõtetesse, millega on sotsiaalkindlustusamet sõlminud lepingu.
Töövõimereformi rakendumisel suunatakse riigieelarve vahenditest töövõime puudumisega tööealiste inimeste ja eakate sotsiaalse rehabilitatsiooni teenustele 3,5 miljonit eurot. Töötukassa kaudu tööalaseks rehabilitatsiooniks on perioodil 2016-2020 ette nähtud Euroopa Liidu vahenditest koos kaasfinantseeringuga 17,1 miljonit eurot.
Sotsiaalseks toimetulekuks vajalike abivahendite soetamiseks on 2015. aasta riigieelarvesse planeeritud 5,3 miljonit eurot. Sotsiaalkindlustusameti kaudu tööalaseks toimetulekuks abivahendite soetamiseks on perioodil 2016-2020 Euroopa Liidu vahenditest ette nähtud 16 miljonit eurot.
Eelnõu esimene lugemine Riigikogus jätkus. Lugemine lõpetati, muudatusettepanekute tähtajaks määrati 3. oktoober 2014.
